Rahandusministeerium: aktsiisidega on raske palgataset kompenseerida

Veoautod Reidi teel.
Veoautod Reidi teel. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Autovedajate hinnangul võiks diislikütuse aktsiisi tõusmine kriisieelsele tasemele pidurdada veondussektori äritegevust kuni miljardi euro väärtuses. Rahandusministeeriumi hinnangul on raske Eesti kõrgemat kulutaset kompenseerida aktsiisipoliitikaga

Veondussektori esindusorganisatsioonid pöördusid valitsuse, riigikogu majandus- ja rahanduskomisjoni ja ministeeriumite poole, kuna pole rahul tuleval aastal taas kriisieelsele tasemele kerkiva diislikütuse aktsiisimääraga.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni ja Autoettevõtete Liidu hinnangul on rahandusministeeriumi kevadisest majandusprognoosist lähtuvad eeldused sektori majandustegevuse osas ebarealistlikud ja sektori areng on aktsiisivahe taastudes võimatu.

Peale eelmist aktsiisitõusu Eesti ettevõtete veosekäive langes. "Pärast aktsiisitõuse aastatel 2016 ja 2017 on Eesti veondussektori käive seisnud paigal ning oleme kaotanud 1,4 miljardit, mis Eesti majandus on viinud välisvedajatele," kirjutavad vedajad pöördumises.

Sektori esindajate hinnangul ei võidaks aktsiisist eelarve, keskkond ega võitlus kliimamuutuse vastu.

Rahandusministeerium vedajate hinnanguga ei nõustu.

"Transpordiettevõtete konkurentsivõimet kõrgem aktsiisimäär küll kahjustab, kuid kõrgema palgataseme ja tööjõu nappuse tõttu ongi Eesti ettevõtetel raske konkureerida rahvusvahelisel kaubaveoturul," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Märt Belkin.

"Kuigi meie diislikütuse aktsiisimäär on võrdne Leedu omaga ning madalam Läti aktsiisimäärast, on ka praegu diisel Leedu ja Läti tanklates odavam kui Eestis. Seetõttu on raske Eesti ettevõtete kütusehinnast mittesõltuvate kulude kõrgemat taset, võrreldes Läti ja Leeduga, kompenseerida aktsiisipoliitika abil," lisas Belkin.

Suures pildis näeb rahandusministeerium, et aktsiisierisuse lõppemisel ning alates 2017. aastast kehtinud aktsiisimäära uuesti kehtima hakkamisel taastub veonduses sarnane olukord toonase ajaga.

2015. aastal olid nii maanteetranspordi ettevõtete kui ka kütuse jaemüüjate puhaskasumi marginaalid rekordilised. 2016. ja 2017. aastal on ettevõtete puhaskasumi marginaalid mõnevõrra vähenenud, saavutades 2014. aasta taseme.

Varasemad rahandusministeeriumi analüüsid on leidnud, et aktsiisimäärade tõstmine ei ole tanklakettide majanduslikule suutlikkusele olulist kahjulikku mõju avaldanud.

Eelmine valitsus otsustas ajutise kriisimeetmena langetada diislikütuse aktsiisimäära 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta. Siis pandi aktsiisierisusele paika ka lõpukuupäev – 1. mai 2022.

Erisuse lõppemine tooks eelarvesse tulu 2022. aastal ligikaudu 33 miljonit eurot. See ei ole lisaraha eelmise valitsuse koostatud kehtiva eelarvestrateegiaga võrreldes. Kui ajutist hinnaerisust pikendada, tähendaks see, et selles ulatuses vahendid tuleks eelarvest leida.

Toimetaja: Barbara Oja, Merilin Pärli, Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: