"Insight": Kadriorus puu alla jäänud naine käib kuuendat aastat kohut

Foto: Siim Lõvi /ERR

2015. aasta suvel kukkus murdunud hobukastani oks peale Kadrioru pargis pingil istunud Irina Vladimirovale. Naine pääses imekombel eluga, ent jäi invaliidiks. Tema kohtuvaidlus Tallinnaga on kestnud kuus aastat ning tänavu märtsi lõpus otsustas riigikohus, et asi tuleb uuesti läbi vaadata ja linnavõimude vastutuse ulatus kindlaks määrata.

2015. aasta 1. juunil, oma puhkuse esimesel päeval, läks Irina Vladimirova sõbrannaga Kadrioru parki jalutama. Pärast jalutuskäiku kavatses ta külastada pargi kõrval elavat poega, et võtta tema käest kohver ja sõita järgmisel päeval puhkama.

Päev oli päikesepaisteline ja soe, ent tuuline. Nagu kohus tagantjärele tuvastas, võisid tuulepuhangud ulatuda 20 meetrini sekundis, mis tähendab peaaegu tormi. Ilmaandmete arhiivist võib leida, et keskmine tuulekiirus oli Tallinnas sel päeval ligi 7 m/s ehk veidi üle 25 km/h.

"Võimalik, et puud kohisesid. Teate, ma pole kunagi kuulnud, kuidas puuoksad murduvad, seepärast ei osanud ilmselt tähelepanu pöörata," meenutab Vladimirova. Vaevalt jõudsid sõbrannad pingile istuda, kuid kastani otsast kukkus nende peale jäme oks.

"Kui ma silmad lahti tegin, olin pikali maas. Olid mingid lilled ja lehed, ma ei saanud millestki aru. Keegi naine silitas mu kätt ja rääkis, et kohe tuleb kiirabi. Lenka seisis mu kõrval, näost lubivalge, ja vaatas mind. Ütlesin talle: Lena, helista poistele, ütle, et ma ei tule," meenutab Irina Vladimirova.

Omal vastutusel

"Tugeva tuule korral viibite põlispuude all omal vastutusel" - selline hoiatus seisab paaril silmapaistmatul tahvlikesel Kadrioru pargi sissepääsu kõrval. Linn apelleeris kõigis kohtutes sellele, et inimesed peavad olema pargis jalutades tähelepanelikud, pealegi on neid hoiatatud. Ent riigikohus märkis, et ühest kirjalikust hoiatusest ei piisa, vaid tuleb välja selgitada, kas linn kui pargi pidaja tegi kõik võimaliku inimeste ohutuse tagamiseks. "Seal oli kirjas, et põlispuude all ei tohi istuda. Aga et puude all oli pink, siis arvasin, et sellel võib istuda," ütleb Irina Vladimirova.

Kõigest kolm kuud enne saatuslikku päeva olid pargitöötajad selle hobukastani üle vaadanud ja tunnistanud puu terveks ja tugevaks. Kastani oksi kärbiti, kuid üks neist siiski murdus ja kukkus kaheksa meetri kõrguselt alla. Pärast tragöödiat saeti puu maha ja isegi känd juuriti välja.

Kadrioru pargi direktori Ain Järve arvates võis oksa murdumise põhjuseks olla tuulekoridor, mis tekkis pärast seda, kui Koidula tänavalt võeti kõik puud maha. "See on ainus pähe tulev selgitus, miks see oks murdus," ütleb Järve.

Irina Vladimirova advokaat Ilja Zujev ei pea seda juhtumit vääramatuks jõuks. "Tuule kiirus oli sel päeval normi piires. Kohati olid tugevad puhangud, ent see oli mõistlikkuse piires," väidab Zujev.

Isegi pargi juhtkond tunnistab, et olemasolevad hoiatustahvlid ei tõmba endale külastajate tähelepanu. "Kui inimene tuleb parki, siis ta tõesti ei pea hoiatusi lugema. Oleme otsustanud teha piktogrammid. Disainerid on need juba välja töötanud ja neid valmistatakse," räägib pargi direktor Ain Järve.

Kuid direktori sõnul ei saa kaugeltki kogu pargi territooriumil jalutada igasuguse ilmaga. "Usun, et neist 85 hektarist, mil park praegu laiub, on umbes 35 sellised, kus võid jalutada ilma üles vaatamata," selgitab Järve ja lisab, et teda hämmastab nende inimeste muretus, kes lähevad tuulise ilmaga vanade pargipuude alla kõndima. "Inimesed miskipärast ei mõtle, et ükski riik ei saa anda mingit garantiid, et nendega midagi ei juhtu. Mitte ükski riik ja Kadriorg samuti mitte."

Põhjalik kontroll

Kannatanu advokaat Ilja Zujev usub, et pargi külastajate turvalisuse tagamiseks peavad pargi töötajad kontrollima puude seisundit sagedamini ja hoolikamalt. Kadrioru pargi direktor ei ole sellega nõus. Tema sõnul vaatavad aednikud pargi puid regulaarselt üle.

"Aednikul ei ole sellist abilist, mis ütleks, mis puu sees toimub. Ta teeb visuaalse ülevaatuse. Vaatad, et midagi pole näha, kõik on korras. Ja äkki kuivab puu aasta-pooleteisega täiesti ära," kirjeldab Järve olukorda.

Okste murdumise põhjuseks võib olla näiteks mõni haigus. Kui 2011. aastal avati kiirustades Jaapani aed, istutati maha Poolast toodud rododendronid, neid eelnevalt kontrollimata. Selgus, et need olid nakatunud ohtliku viirusega, mis pani puud kõdunema. Dekoratiivpõõsad juuriti välja ja põletati, kuid nakkus levis üle pargi. Häda on selles, et haigust on võimalik avastada alles siis, kui nakatunud puud hukuvad, ja mingit rohtu nakkuse vastu ei ole.

Irina Vladimirova peale kukkunud hobukastan oli üle vaadatud ja seda ei peetud ohtlikuks, ent saatuslik juhus leidis siiski aset. Seega võib pealtnäha kaunis park olla surmavalt ohtlik nii inimestele kui puudele endale.

Pärast hobukastani oksa alla jäämist muutus Irina Vladimirova elu täiesti. Talle tehti mitu keerulist operatsiooni, millele järgnes mitu aastat taastusravi ja lõppkokkuvõttes täielik töövõimetus. Naine tahab, et linn võtaks juhtunu eest vastutuse ja maksaks talle hüvitiseks veidi üle 17 000 euro. Linn on oma vastutuse hinnanud 6000 eurole.

"Ma tahan õiglust, sest kui ma istun päise päeva ajal kesklinnas pingile ja mulle kukub peale puu, siis minu arvates on keegi selles süüdi," on Vladimirova kindel.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: