Registreeritud töötuse määr kerkis aastaga 8,7 protsendini

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Töötukassa kontor. Autor/allikas: Aili Vahtla/ERR

Registreeritud töötuse määr esimeses kvartalis kerkis aastaga 5,8 protsendilt 8,7 protsendini. Kriis mõjutas tugevamalt töötuse osakaalu kasvu väiksemates maakondades.

Kui möödunud aasta esimeses kvartalis oli töötuna registreeritud 38 000 inimest, siis aastaga kerkis töötute number 56 900 inimeseni.

Kõige rohkem on töötuid jätkuvalt Ida-Virumaal, kus töötuse määr on 14,7 protsenti. Järgnevad 10,8 protsendiga Valgamaa, 10,3 protsendiga Põlvamaa, 10 protsendiga Pärnumaa ja 9 protsendiga Läänemaa.

Aastaga kerkis töötute osakaal maakondadest kõige rohkem Hiiumaal, seda peamiselt maakonna üldise väikese elanike arvu tõttu. Kui mullu esimeses kvartalis oli maakonnas ligikaudu 136 registreeritud töötut, siis käesolevaks aastaks on töötute arv kahekordistunud. 

Tallinnas ja Harjumaal kerkis registreeritud töötute arv aastaga ligikaudu 14 600 inimeselt 26 900 inimeseni.

Kriis on tugevamalt tabanud ka Pärnumaad, Läänemaad, Raplamaad ja Saaremaad, kus on töötute hulk suurenenud mullusega võrreldes pea poole võrra.

Kõige suurema töötute osakaaluga maakonnas Ida-Virumaal kerkis töötute hulk aastaga pea viiendiku võrra ehk kriis mõjutas piirkonda keskmisest vähem.

Kriisi mõjul on töökaotus mõjutanud enam naisi. Töötuna arvel olnud inimeste seast moodustasid esimeses kvartali lõpus 47,8 protsenti mehed ja 52,2 protsenti naised. Mullu samal ajal moodustasid töötutest mehed 49,6 protsenti ja naised 50,4 protsenti.

Samuti on aastaga suurenenud töötuna arvel olevate 16-24 aastaste noorte arv. Kui mullu märtsis moodustasid nad 11,1 protsenti töötutest, siis tänavu 12,6 protsenti.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: