Ehitusmaterjalide kallinemine tõstab ka ehitusobjektide hinda

Foto: Ken Mürk/ERR

Ehitushinnaindeks tõusis peamiselt materjalide kallinemise tõttu esimeses kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,7 protsenti. Materjalide tootmise vähenemise ja nõudluse suurenemise tõttu on paljud üldehitusmaterjalid kallinenud kolmandiku võrra, mis muudab ka ehitusobjektid planeeritust kallimaks.

Eelmise aasta lõpust alates on paljude ehitusmaterjalide hinnad märkimisväärselt tõusnud.

"Näiteks soojusmaterjalide hind on tõusnud 20-30 protsenti, metallid on tõusnud kuni 40 protsenti, elektrijuhtmed kaks korda, nii et eks see ole põhjustanud erinevatest tarneprobleemidest, erinevate toormaterjalide kättesaamisest. Ka praegu on teatud toodete, näiteks õõnespaneelide, tellimusjärjekord üpris pikk – kuni augustikuuni välja," rääkis ehitusettevõtte Rand & Tuulberg nõukogu liige Raivo Rand.

Astlanda Ehitus märkis, et raudbetoonpaneelide hind on aastatagusega võrreldes tõusnud kuni 30 protsenti. Kokkuvõttes tähendab see, et ehitus läheb esialgsest tellimusest kallimak.

Ranna selgitusel on ohus ehitusettevõtted, kes on tänavu vähempakkumistega tellimusi võitnud. "Oli hirm, et tööd ei jätku ja see hirm ei ole ka tänaseks kuskile kadunud, selles mõttes võeti natuke suuremaid riske ja tehti odavamaid pakkumisi. Nii et täna selle materjali hinna tõusupealt on nende ettevõete kasumlikkus kindlasti ohus."

Suured ehituskaupluste ketid, nagu Bauhof, tellivad ehitusmaterjale otse tootjatelt. Ka Bauhof täheldab üldehitusmaterjalide osas hinnasurvet ja tarneraskusi, kuid otsest defitsiiti poodides ei ole.

"Oleme küll jah osade tarnijate käest saanud informatsiooni, et on oht hinnatõusule, samas kuna nende toodete puhul tegelikult hinnad muutuvad üsna pidevalt, et meil ei ole nendega selliseid pikaajalisi hinnakokkuleppeid, et see on selline pidev läbirääkimise voor," rääkis Bauhofi turundusdirektor Maarja-Liis Toomik.

"Puidumaterjal on üks selline, mis on pidevas muutumises, seal on ka seda infot tulnud, et on oht hinnatõusule. Tarned, eriti Aasia poolt on mõnevõrra hilinenud," sõnas Toomik.

Tarneraskused tekkisid ehitusmaterjalide tootmise vähenemise tõttu maailmas, mis omakorda tõi kaasa toorme hinnatõusu maailmaturul.

"Tänavu see kasv maailmamajanduse tuleb kuskil 6,5 protsenti, et siis tootajad ei olnud nagu selleks valmis, et koroonakriisi ajal tehased tõmbasid koomale, hoidsid varusid madalal ja nüüd esmase nõudluse rahuldamine võtab aega," kirjeldas Luminori peaökonomist Tõnu Palm.

"Nii et 20 protsenti alumiiniumi ja vase hinna kasvu on täiesti märkimisväärne ja hakkab peegelduma ka ehitushindades," sõnas Palm.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: