Läti televisiooni ja raadio ühendamine on jäänud venima
Läti seimil ei õnnestu leida kandidaati loodava avalik-õigusliku meedia nõukogu liikme kohale. See omakorda lükkab edasi Läti televisiooni ja raadio ühinemise ettevalmistamist ning kõigile osapooltele sobiva rahastamismudeli leidmist. Avalik-õigusliku meedia seadus jõustus sellest aastast.
Läti televisioon ja raadio on endiselt kaks eraldi juriidilist isikut, ühiselt antakse välja vaid televisiooni tiiva all tegutsevat uudisteportaali lsm.lv. Ühinemises õnnestus parlamendil läinud aasta lõpul pärast aastaid kestnud väitlusi kokku leppida, kuid selle teostamine on alanud konarlikult.
Lätis luuakse avalik-õigusliku meedia jaoks eraldi nõukogu, mille kolmest liikmest ühe valib seim, teise president ja kolmanda ühiskondlikud organisatsioonid. Parlament on aga otsustamist edasi lükanud.
"Selgus, et nõukogu liikmele esitatavad nõuded, mis oleme seaduses ette näinud, eeldavad kõrgemat tasu, kui oleme arvestanud. Seetõttu seimis esindatud erakonnad praegu väitlevad, kuidas edasi," ütles seimi meediapoliitika alamkomisjoni esimees Anda Vita Terauda.
Seega on parlament takerdunud sama konksu otsa, mis on Läti telelvisiooni ja raadio arengut seni enim pidurdanud – rahanappus ja rahastamismudeli puudumine. Varsti juba neli kuud ei edasta avalik-õiguslikud meediakanalid reklaami, mis tähendab, et näiteks televisiooni puhul laekub üle 90 protsendi sissetulekust riigilt.
"Üks idee, mida seadust ette valmistades arutati, oli eraldada avalik-õiguslikule meediale kindel osa sisemajanduse kogutoodangust. Teine variant oli määrata teatud osa mingist maksust. Ja kolmas ettepanek oli kehtestada hoopis eraldi tasu," lausus Terauda.
Et aga uut nõukogu pole siiani õnnestunud moodustada, ei saa rahaasju ega teisi ühinemiseks vajalikke küsimusi ka kokku leppida.
"Seaduses on loodavale avalik-õigusliku meedia nõukogule ette nähtud kaks väga olulist kodutööd. Üks neist on välja töötada mõlema meediaorganisatsiooni ühinemise kontseptsioon. Teine kodutöö on koostada parlamendile ettepanekud avalik-õigusliku meedia rahastamismudeli kohta," ütles Läti televisiooni juhatuse liige Ivars Priede.
Eesti rahvusringhäälingu loomine on lätlastele küll eeskujuks, kuid täpselt Eesti teed lätlased ei lähe.
"Esmalt peame kokku leppima, mis üldse on ühineva avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni olemus ja struktuur. Selgus peab saabuma ka ühise hoone suhtes," lausus Priede.
Millal Läti televisioonist ja raadiost saab üks meediaorganisatsioon, ei julge praegu keegi prognoosida.
Toimetaja: Marko Tooming