Saarlased aitavad kaasa haugivarude säilimisele

Foto: ERR

Saarlased otsustasid, et üha intensiivistuva haugipüügi kõrval püütakse paralleelselt aidata kaasa nii haugi koelmualade korrastamisele kui ka kalade taasasustamisele. Neljapäeval võetigi MTÜ Saaremaa Kalavaru eestvedamisel ette ka kudeajal erandkorras saadud loaga püütud haugide lüpsmine ja kunstlik viljastamine - ikka selleks, et haugivarud rannikumeres ei väheneks.

"Üldiselt on nii, et iga liitri kunstlikult viljastatud marja kohta koorumistõenäosus on 50-60 protsenti. Ja kui ühes liitris on 100 000 marjatera, siis kümne liitri marja kohta on miljon marjatera. Kui saame pool miljonit haugi tagasi tuua on väga hästi," rääkis MTÜ Saaremaa Kalavaru juhatuse liige Taavo Kuusiku "Aktuaalsele kaamerale".

Tõenäosus järglaste saamiseks on kunstlikul moel oluliselt suurem.

"Suurem osa marjast viljastub ja ma usun, et Riina (Haaslava kalakasvatuse omanik) teeb seda Haaslaval väga hästi. Selle hetkeni, kui nad siia uuesti vette lastakse, ma arvan, et see number saab olema väga suur. Aga kui palju nad vees elama jäävad, ega seda keegi ei tea. Sama olukord on ka looduslikult sigiva haugiga. Võib julgelt ütelda, et esimese aasta jooksul ei sure mitte 90 protsenti, vaid 99 protsenti kaladest," rääkis Tartu ülikooli mereinstituudi direktor Markus Vetemaa.

Lüpstud kalad andsid oma marjaga panuse ka teadlastele.

"Kõik need noored kalad, kes Haaslavas kasvavad, enne Saarmaal vette laskmist nad n-ö keemiliselt märgistatakse. Ja meid huvitab tegelikult see, kui palju nad levivad," selgitas Vetemaa.

Sadade tuhandete marjaterade hulka pannakse ainult mõni tilgake niiska.

"See ongi nüüd kõige alus, see viljastamine. Kui see nüüd õnnestub, siis peaks kõik olema hästi," rääkis Haaslava kalakasvatuse omanik Riina Kalda.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: