Sule: kasvanud on vanemate inimeste osakaal haiglates

Urmas Sule
Urmas Sule Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Terviseameti kriisistaabi juht Urmas Sule ütles, et Eesti haiglates ei ole koroonaviiruse haiglaravi vajadus üldhaigestumisega samas tempos langenud. Tema sõnul on kasvanud vanemate inimeste osakaal haiglates.

"Haiglate olukord on stabiilne. Me ootame kõik, et haiglaravi vajadus langeks sama kiiresti, kui on üldhaigestumine langenud, aga kahjuks haiglaraviga niimoodi ei ole juhtunud. See näitab seda, et see haigus on jätkuvalt väga tõsine ja et nendel inimestel, kes haigestuvad, on oht, et nad võivad väga tõsiselt haigestuda," rääkis Sule ERR-ile.

"Kui me vaatame nelja nädala taha, kui meil oli rekordpäev - 5. aprillil oli meil 727 haiget statsionaarsel ravil - siis täna on see number 407 ja see tundub päris pisikene juba. Aga intensiivravi vajadus on jätkuvalt väga kõrge. Meil on 62 patsienti kolmanda astme intensiivravi osakondades ja nendest 41 on juhitaval hingamisel," sõnas Sule.

Sule nentis, et haigus on jätkuvalt väga raskekujuline. "Kui mõned nädalad tagasi oli trend, et haiged muutusid nooremaks, siis viimastel nädalatel on jälle olnud vanemate inimeste osakaal kasvav. Praegu keskmine haiglas ravil viibijate iga on 69 aastat," ütles ta.

Sule rääkis, et haiglates käib siiski juba koroonaosakondade kokku tõmbamine, et teha ruumi ka teiste haigustega patsientide raviks. "Trend on meil planeeritud sellisena, et kui olukord päriselt stabiliseerub, suunatakse koroonapatsiendid nakkuskeskustesse ravile. Aga sinna läheb veel väga kaua aega," sõnas Sule.

Praegusel hetkel on Sule sõnul plaanis lõpetada koroonahaigete transport erinevate haiglate vahel. "Patsient ravitakse lõpuni nendes samades haiglates," sõnas ta.

"Uusi värskeid haigeid me püüame hospitaliseerida nendesse haiglatesse, mis pikemalt peavad Covid-raviga tegelema," ütles Sule. Näiteks Põhja-Eestis lähevad koroonahaiged põhiliselt Lääne-Tallinna keskhaiglasse.

Sule rääkis, et kehtima jääb nõue, et kõik haiglavõrgu arengukava haiglad oma erakorraliste osakondade tasemel peavad säilitama respiratoorsete viirusnakkusega patsientide eraldi käsitlemise võimekuse.

Sule avaldas lootust, et Ida-Virumaa inimesed samuti vaktsineeriksid. Ida-Virumaal aitab immuunsuse saavutamisele kaasa viiruse suurem levik ja selle läbi põdemine. Küll aga sellist "vaktsineerimist" Sule kellelegi ei soovita.

Ta rääkis, et kui Harjumaal on viiruse olukord stabiliseerunud, on Ida-Virumaal olukord endiselt problemaatiline.

Haiglaravi vajadus hakkab Sule sõnul langema, kui praegune madal või langev nakatumise tase jääb stabiilseks ja kui ilmad soojemaks lähevad. "Need kaks asja võiksid omavahel anda positiivse efekti koos selle foonil käiva massiivse vaktsineerimisega," sõnas Sule.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: