Tellimusvedude bussifirmad virelevad toimetuleku piiril

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Enne kriisi palistasid tellimusbussid sageli Tallinnas Mere puiestee serva Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Koroonakriisi tõttu on tööta bussifirmad, kes tegelevad juhuvedudega ja sõltuvad peamiselt turistidest, kuid mitte ainult. Riigi pakutud toetustele suurem osa neist ei kvalifitseeru.

"Meil on käibe langus 90 protsenti, see on täielik katastroof, oleme aasta aega olnud täiesti kuival," ütles Eesti Turismibusside Ühingu juhatuse liige Uku Lindpere. Alates eelmisest aastast jagatud riigitoetustele on tellimusvedusid tegevad bussifirmad kvalifitseerunud ainult ühel korral – sel kevadel ning sedagi osaliselt.

Reisijatevedu jaguneb laias laastus kaheks: on liinibussid, mis sõidavad üle riigi ja omavalitsuste piires, ning tellimusreisid, kus bussid sõidavad vajaduspõhiselt, näiteks veavad kruiisituriste, aga ka koolilapsi ekskursioonile.

Tellimusvedudele ei ole pea kogu koroonakriisi aja turgu olnud. Lindpere sõnul sai mõni firma möödunud suvel mõned sõidud teha, kuid see on ka kõik. Kulud on tõmmatud miinimumi, et kuidagi kriis üle elada.

"Meil ei ole enam mitte ühelgi tellimusveo bussifirmal ühtegi töötajat palgal," kirjeldas Lindpere, kellele kuulub OÜ Aim. "Mina näiteks olen Rimi kuller. Mul on küll oma firma, aga ma olen Rimi kuller. Ja teised... kes võttis end töötuks, kes läks pensionile, firmad lihtsalt seisavad ja ootavad."

Pangad küsivad hüpoteeke

Lindpere parkis oma bussid linnas tänavate äärde, sest garaaži ja parkla eest ta ei jõua enam maksta.

"Võtsime kõik kulud maha, just sellepärast, et firma oleks elujõuline, mitte sellepärast, et kavatseme seda kustutada." Ta tunnistas, et keegi ei taha oma tegevusest loobuda. Paljudel on bussid välja ostetud, aga eriti keerulises olukorras on need, kel on liisinguga bussid. Lindpere sõnul jäävad uuemate busside hinnad 100 000 ja 200 000 euro kanti ning seda ei suuda ükski tellimusvedude tegija korraga välja maksta.

"Pank andis liisingupuhkust algul kuus kuud, siis pikendas veel kuus kuud, aga siis kõik pangad ütlesid, et nüüd hakake maksma. Nõutakse majade hüpoteeke. Kuidas me saame oma kodud praegu panti panna? Oleme üsna ahastuses, ei teagi, mida teha," kirjeldas Lindpere.

Esimestes toetusvoorudes said riigilt abi just liinivedajad, nemad osalesid ka abimeetmete aruteludel. Lindpere märkis, et nendel ettevõtetel on käibelangus väiksem, liinid on mingil määral kogu aasta töös olnud ja lisaks saavad paljud dotatsioone, mistõttu on neil mõnevõrra lihtsam kui turismibussifirmadel. Lisaks ei ole juhuvedajad toetustele kvalifitseerunud seatud käibelanguse ja tööjõumaksude piirangute tõttu.

"Enamasti on meil firmades üks, kaks bussijuhti palgal ja osa käib abiks FIE-na. Meil ei ole kunagi olnud palgal väga palju, sest meil ei ole neid kümnetes vaja," selgitas Lindpere.

Selle aasta märtsi lõpus ja aprilli algul toimunud taotlusvoorus sai lõpuks 27 juhuvedajat riigilt abi, kokku ligi 957 000 eurot. Ka Lindpere firma oli üks neist ja tänu saadud summale saab ta oma ainsa liisinguga võetud bussi eest maksed tasuda järgmise talveni. Taotlejaid oli aga 72 ja ülejäänud ei kvalifitseerunud peamiselt seetõttu, et polnud vähemalt 70 protsenti käibelangust, öeldi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

Lindpere märkis, et käibelangust vähendas tõenäoliselt mõni üksik sõit eelmisel suvel või ka bussi müük, kuid see ei tähenda, et need ettevõtted on heal järjel.

Turismibusside ühing ei soovi muud, kui kaasamist ümarlaudadele, kuhu on kutsutud ka liinivedajaid, ja võimalust oma mured ära rääkida. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles, et uute, lisaeelarvega tehtud meetmete arutelude juures on turismibusside ühingu juhatuse liige olnud. Samuti plaanib ta juhuvedajatega kohtumist järgmisel nädalal.

Kõik vastu ei pea

Minister tõdes, et kogu turismisektoris on olukord väga raske, taastumine võtabki aega ja tuleb loota, et suvi tuleb parem. Seni peab riik aga paratamatult valikuid tegema, kellele toimetulekuks toetust maksta.

"See on tasakaalu otsimise koht, meie soovime ikkagi toetada neid ettevõtteid, kellel on valmisolek ja võimekus kriisijärgselt jätkata. Mingisuguste kriteeriumite järgi me peame neid ju selekteerima," märkis Sutt.

"Ma pean seda ka ütlema, et kindlasti kõik firmad ei jätka. See ei puuduta ainult juhuvedajaid, vaid erinevaid turismisektori ettevõtjaid. Nii nagu iga kriisiga, päris kõik sellest kahjuks välja ei tule."

Kodude pantimist liisingumakseteks ei pea Sutt õigeks, sest ettevõtlusrisk ja eluase tuleks lahus hoida. "Ettevõtluses on ju piiratud vastutus ja sel juhul kaoks see ära," märkis minister. Ta leidis, et kindlasti on KredExil siin roll täita, kui pankadel on vaja lisatagatist selleks, et liisingu maksegraafikut pikendada.

Uku Lindpere tõdes samuti, et kõik tellimusvedusid tegevad ettevõtted ei pruugi kriisi üle elada. Enda pärast ta aga ei muretse: "Minu firma on loodud 1990. aastal (mis küll algul ei tegelenud  bussitranspordiga, see tuli hiljem) ja mina olen kindel, et minu firma kestab palju kauem kui praegused ministrid. Need poliitilised tuuled on nad ammu kuhugi kaugusesse ja unustusse pühkinud, kui mina veel töötan, selles ma olen kindel."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: