"Insight": elanike ja võimude lepe ei lahenda muresid Kohtla-Järve teedega

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kohtla-Järve linn Autor/allikas: ERR

Nelja aasta eest sõlmisid Kohtla-Järve võimud korteriühistutega lepingud, mis tõotasid vastastikku kasulikku koostööd. Tänaseks pole linnavõimud oma osa kokkuleppest täitnud.

Oh neid teid!

Kohtla-Järvel on linnaosi, kus korteriühistutele kuuluvatel teedel sõidavad kõik, mitte ainult ühe maja elanikud. Selliseid eraomandisse kuuluvaid teid on linnas saja ringis. Neid kasutavad kauplused, munitsipaalasutused ja teised linnaosa elanikud: "Siin on lasteaed, sellepärast sõidavad siin prügiautod. Lasteaeda viiakse toitu, seal tehakse mingeid avariitöid. Möödunud aastal tehti elektritöid, kogu tehnika sõitis seda teed mööda," selgitab "Insightile" ühe Põhja allee maja korteriühistu esimees Raissa Vares.

"Tee kuulub korteriühistule, aga kui see ära lõhutakse, kes siis parandab? Selles on küsimus." Teoreetiliselt peaks parandama omanik, st korteriühistu. Tuleb välja, et teed kasutavad kõik, aga maksavad ühe maja elanikud. Vares räägib, et korteriühistud, kellele kuuluvad avalikus kasutuses olevad teed, on remondikulude osalise katmisega nõus, kuid keelduvad kategooriliselt teed iseseisvalt ülal pidamast.

Probleemil pole lihtsat lahendust 

Üldkasutatavate erateede probleem pole Kohtla-Järvel uus. Linnapea Ljudmila Jantšenko kirjutas sellest Põhjarannikus juba 2016. aastal. Viie aasta eest pakkus ta välja kaks lahendust: sõlmida notariaalsed isikliku kasutusõiguse lepingud või seada sundvaldus.

"Ta tunnistas ajalehes ka ise, et mõlemad lahendused on pööraselt keerulised ja praktiliselt teostamatud," räägib "Insightile" Estonia puiestee 44 elanik Vladimir Tšužas.

"Saada kokku kõik korteriomanikud, keda meie majas on 60, on praktiliselt võimatu," ütles Tšužas.

Temaga on nõus ka korteriühistute esimehed. "Loomulikult on võimatu kõigil notari juurde minna. Majas on tühje kortereid, on pangale tagatiseks antud kortereid, järelikult tuleks asjasse kaasata ka pank. See pole mõeldav," selgitab Raissa Vares.

Selsamal 2016. aastal oli arutusel ka kolmas variant - sõlmida leping, mis annaks erateed avalikku kasutusse. See variant on aga seadusega vastuolus, seepärast lükkas majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter selle kategooriliselt tagasi. Siiski sõlmis linn aasta hiljem elanikega just sellise lepingu.

Linn koostas kehtetu lepingu 

"See oli 2017. aastal. Need lepingud saadeti meile tutvumiseks e-postiga, seejärel pidime minema Ahtme linnaosa vanema juurde neid allkirjastama," meenutab mitme korteriühistu esimees Olga Lukjanovitš.

"Insightiga" vestelnud ühistuesimeeste sõnul lootsid linnavõimud leida probleemi lahendamiseks seadusliku lahenduse, ent miskipärast allkirjastati 2017. aastal ühistutega lepingud, kus oli kirjas linna kohustus teid remontida. Linnapea Ljudmila Jantšenko teadis, et sellise lihtlepinguga ei saa vormistada linna kohustusi, mis on seotud erateede kasutamisega.

"Mulle näib, et nad tegid need lepingud, ehkki teadsid juba ette, et need ei kehti. Need sõlmiti lihtsalt korteriühistute rahustamiseks," on Raissa Vares nördinud. 

See pole leping, vaid kavatsuste deklaratsioon 

Pole keeruline ära arvata, milleni selline tehing viis. Vladimir Tšužas elab majas, mille kõrval on üldkasutatav tee. Kuna tee muutus läbimatuks, otsustas Vladimir, et see tuleb korda teha. "Helistasin esimehele," jutustab Vladimir. "Tema ütles, et meil on linnaga sõlmitud remondileping ja linn peab tee korda tegema."

Elanikud kirjutasid avalduse, lisasid fotod ja palusid tee ära remontida. Aselinnapea Deniss Veršinin vastas neile, et linn püüab leida raha nii aukude lappimiseks kui kapitaalremondiks.

"Ootasime-ootasime, ei jõudnud ära oodata ja parandasime augud ise ära." Paari kuu pärast lagunes omatehtud augutäide ära ja probleem muutus jälle aktuaalseks. Vladimir Tšužas kirjutas jälle aselinnapea Deniss Veršininile ja linnapea Ljudmila Jantšenkole. Ta palus kinnitada, et tee on lülitatud järgmise aasta kapitaalremondi plaani. "Nii tulenes ka Veršinini esimesest kirjast," selgitab Tšužas. "Vastuseks sain linnapealt lühikese kuiva kirja, et tee kuulub korteriühistule ja ühistu on kohustatud seda remontima."

Tšužas oli üllatunud ja saatis linnapeale küsimuse, kuidas siis suhtuda sõlmitud lepingusse? Saadud vastust lugedes tundis Vladimir, et on linnavõimudelt lihtlabaselt petta saanud: "Kirja lõppu oli veel lisatud "palun mõistvat suhtumist". Mul on raske suhtuda mõistvalt sellesse, et linnapea allkirjastab lepingu, linn aga ei täida seda. Ja vähe sellest - loen vastusest välja, et nad ei kavatsenud seda täita juba siis, kui selle allkirjastasid! Ühesõnaga, eesmärk polnud see, mis lepingus kirjas on," pahandab Tšužas. 

Leping nagu kehtiks ja nagu ei kehtiks ka

Raissa Vares räägib, et käis möödunud aastal linnavalitsuses, kus talle öeldi otse, et see leping on tühine. Tema sõnu kinnitab ka Olga Lukjanovitš: "Meil oli kohtumine volikogu esimehe Riina Ivanovaga ja ta ütles otse, et need lepingud enam ei kehti."

Ühistute esimehi paneb eriti nördima asjaolu, et keegi ei teavitanud neid lepingute tühisusest. "Meile ei öeldud midagi! See leping on siiani olemas, me pole seda lõpetanud ei ühepoolselt ega kahepoolselt. Selles seisab, et tuleb kuu aega ette teatada," selgitab Raissa Vares.

Nüüd ei suhtle Kohtla-Järve võimud teede teemal nii meelsasti kui 2016. aastal. Linnapea Ljudmila Jantšenko ja aselinnapea Deniss Veršinin olid hõivatud ja keeldusid meile intervjuud andmast, linnavalitsuse töötaja Jelena Scharonberg aga, kes lepingutega 2017. aastal tegeles, teatas meile, et pole nendega enam ammu seotud ega oma vastavat teavet.

Ent linnaelanikud on veendunud, et kehtetutest lepingutest hoolimata peab linn leidma lahenduse, sest ühistute kaela aetud teeprobleemid ei kao kuhugi. Olga Lukjanovitš on mitme ühistu esimees ega puutu selle küsimusega kokku esimest korda. Ühe tema maja kõrval asuvalt teelt on teekate täiesti kadunud. "Meie ütleme, et sel juhul paneme tõkkepuud, sulgeme tee ja avame seda teatud tasu eest. Meie peame oma raha kulutama, aga kelle jaoks?" esitab Lukjanovitš retoorilise küsimuse.

Keegi ei oota enam midagi 

Inimeste suhtumine linnavõimudesse kõigub ärritusest usaldamatuseni. Küsimuse tegeliku lahendamise asemel said ühistud mõttetu paberilipaka ja terve hunniku formaalseid vastuseid. "Ma ei usalda neid, sest sealt ei saa kunagi vastust," räägib Vares.

"Ma käin seal, ma kirjutan kirju, aga nad ei vasta neile!" "Linnavalitsusest tulevad nii erinevad ja vastukäivad kirjad, et panevad pead vangutama. Algul ütlevad, et teeme korda, leiame raha, lapime augud ja teeme kapitaalremondi. Pärast kirjutavad, et ei tee midagi. Siis kirjutavad, et auke võime lappida, aga kapitaalremonti ei tee," jutustab Vladimir Tšužas oma kirjavahetusest linna juhtidega. 

Ent kas pole huvitav kokkusattumus - lepingud allkirjastati kohalike valimiste aastal. Kohalikud keskerakondlased lubasid lahendada erateede probleemi aastatel 2017-2021: "Suurendame 50 protsenti iga-aastaste remonditööde mahtu kvartalisisestel teedel, sealhulgas korteriühistutele kuuluvatel teedel, mis on antud linnale hooldamiseks," seisab valimisprogrammis.

Aga inimesed seda enam ei usu: "On võimatu uskuda, et linn hakkaks teid remontima. Kõik see on valimiseelne pakazuhha," ütleb Vladimir Tšužas. "2016. aastal teadis linnapea suurepäraselt kõigist juriidilistest probleemidest, mis on seotud linnale mittekuuluvate teede remontimisega. Sellest hoolimata sõlmiti leping, mida keegi minu meelest täita ei kavatse."

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: