Teeme Ära 2+2 talgupäeval osales kümneid tuhandeid inimesi

{{1619879700000 | amCalendar}}
Foto: Talgupäeva staap

Laupäeval peeti üle Eesti perekeskset Teeme Ära 2+2 talgupäeva, millel osales kümneid tuhandeid eestimaalasi ja mille käigus tehti kokku 2283 talgutegu.

Muude kevadtööde kõrval rajati talgupäeval 784 liigirikast lilleniitu, ehitati 447 kompostikasti ja meisterdati 410 putukahotelli.

Kõige rohkem talgutegusid märgiti talgukaardile Harjumaal (665 talgutegu), kuhu rajati kokku 236 lilleniitu, 116 kompostikasti ja 114 putukahotelli. Talgutegude arvestuses järgnesid Tartumaa (205), Pärnumaal (198), Lääne-Virumaa (165), Saaremaa (143), Viljandimaa (131), Raplamaa (124), Võrumaa (107), Läänemaa (106), Ida-Virumaa (103), Järvamaa (89), Jõgevamaal (86), Valgamaa (77), Põlvamaa (62), Hiiumaa (20).

Väljaspool Eestit märgiti talgukaardile kaks talgutegu (Soomes ja Prantsusmaal).

Eestimaalased on oodatud Teeme Ära talgupäeva egiidi all oma kevadisi talgutöid tegema veel kuni järgmise nädala lõpuni ning tegemised saab talgukaardile märkida 10. maini.

Teeme Ära 2+2 talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et seekordne eripärastes tingimustes peetud talgupäev läks väga hästi korda. "See, millise hoo ja õhinaga inimesed igas Eestimaa nurgas täna koos lähedastega tegutsesid, on eriliselt südantsoojendav," lausus Tüür.

Teeme Ära 2+2 talgupäeva meeskonna tänavused üleskutsed seondusid kõik hoolimisega – et hooliksime rohkem elukeskkonnast, toidust ja üksteisest. Tähelepanu all olid igaühe looduskaitsega seotud tegevused ning toidu raiskamise vähendamine, samuti ohutu koostegutsemine ja vaimsed vitamiinid.

Lisaks koristamisele kutsutigi tänavu talgulisi üles looma ise elurikkuseks sobilikke tingimusi. "Me ehitame putukahotelli, sest seda läheb ka elus vaja putukatel," selgitas Nora Normak "Aktuaalsele kaamerale".

"Kõige rohkem tuldi kaasa uudisteemadega, mille me välja pakkusime," kinnitas Tarmo Tüür, kelle sõnul lisaks lilleniitude ja putukahotellide loomisele tehti linnupesakaste ja istutati puid.

 

Pirita jõest toodi välja taarat, prille, mobiiltelefon ja muud kila-kola

Poolsada vabatahtlikku ja Maremark sukeldujat koristasid talgupäeval Pirita jõge. Kaldaäärset pilliroogu niitis ja jõge puhastas hõljukniiduk.

Kraam, mis põhjast välja toodi, oli selline, mida sukeldujad varemgi põhjast välja on toonud, näiteks autorehvid. "Mingid saapad olid ka, peaaegu uued. Palju muud oli nagu tavaliselt," ütles Maremarki sukelduja Ivan Berendejev "Aktuaalsele kaamerale".

Pirita linnaosa vanema Tõnis Liinati sõnul oli talgupäeva eesmärk korjata Pirita jõe suudmealalt kokku kogu rämps, mille puhkajad ja kalastajad on Pirita jõkke ja jõe äärde jätnud. "Kõige rohkem toodi vee alt välja klaastaarat, konservikarpe ja vanarehve, aga leiti ka riideesemeid, kummikuid, mobiiltelefon, paar paari päikseprille ja muid aksessuaare," kirjeldas Liinat, kinnitades, et jõe koristajad hoidsid hajutamisvahemaad ning tegutsesid paarikaupa.

Sukeldujate sõnul oli Pirita jõgi võrreldes Tallinna teiste paikadega päris puhas.

"Siin oli minu meelest üsna sile ja liivane ja ilus põhi. Siin väga sellist sodi polnud. Mõne koha peal mõned pudelid, aga üldiselt oli see puhas," ütles sukelduja Mikk Kendra.

"Võrreldes sügisese Noblessneriga siiski ainus mure oli taara. Noblessnerist leidsime igasugust ehituskola," rääkis sukelduja Kea Kendra.

Lisaks sukeldujatele tegutses jõel üheksa paatkonda, et puhastada kaldaid, kuhu teisiti ligi ei pääsenud. Kaldaäärsetelt niitis pilliroogu hõljukniiduk. Jõe äärt koristas umbes poolsada talgulist.

Kokku kogusid talgulised umbes pool konteineritäit jäätmeid.

Puhastati ka Viljandi järve

13 sukeldumisklubi Maremark sukeldujat veetsid suure osa talgupäevast Viljandi järvevees.

"Sõudekanali jaoks visatakse siia sisse igal aastal poiliin ja sügisel välja võttes jäävad osad ankrud alla, ei taha enam välja tulla. Me läheme neid poiankruid nüüd märgistama ja siis saab need välja ära tõsta," selgitas Maremarki sukelduja Toomas Simon "Aktuaalsele kaamerale".

"See reostab järve, seal on jäänud betoonplokk põhja, mille küljes on kahe- kuni kuuemeetrine nöör. Ja täiesti ime, et siiamaani pole ükski sukelduja ega paadist ujumas käija sinna takerdunud ega ära uppunud," rääkis talgupäeva eestvedaja Sulev Jams.

"Ja kuna Viljandi järv on ka maastikukaitseala, siis oleks esmatähtis, et saaks järve puhtaks," lisas ta.

Sukelduja Catry Kiipus ütles, et sukeldumine on ohtlik töö. "Seal mõned näkid olid ja väga pime oli. Põhimõtteliselt ega enda nina ka ei näinud," sõnas ta.

Kuigi sukeldujad tegutsesid omal vabal tahtel selle eest tasu saamata, lõppes hommikupoolne järvepõhja kammimine siiski tühjade kätega, kuid tööd jätkuvad pühapäeval.

Paliveres puhastati terviseradade ääri võsast

Läänemaal Paliveres kogunesid kohalikud spordisõbrad, et koristada terviseradade ääri varem maha võetud võsast.

Palivere Pikajalamäe radadel on pikk talgutraditsioon, mis ulatub talgute ühe eestvedaja Mati Kallemetsa sõnul poole sajandi taha. Kallemets ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ühiselt kodukandi heaks panustamine annab inimestele sideme neid ümbritsevaga.

"Kogukonnale on selles mõttes oluline, et kes osalevad talgutöödel, siis on see liikumisrada nende oma."

Talgutel kaasa löönud Tiina on discgolfi huviline. Talgud aitavad tema sõnul kaasa ka discgolfi võimaluste laiendamisele Pikajalamäel. Talgutest kuuldes otsustas ta kohe kaasa lüüa.

"Et aidata kohalikku kogukonda. Teeme siia discgolfiraja laiendust ja et seda paremaks teha ja uued rajad ja et natuke parem oleks," selgitas ta.

Paliveres koristatud võsa on Mati Kallemetsa sõnul plaanis purustada ja saadud hakkepuitu kasutada tulevikus radade katmisel.

Koristamise kõrval toimus Emajõel ka talgureid

"Täna on toimumas keskkonnaameti suuroperatsioon "Emajõgi puhtaks 2021" ehk kontrollime looduskaitselisi piiranguid, kalakaitselisi nõudeid ja aitame ka kaldaid koristada," rääkis keskkonnaameti juhtivinspektor, talgureidi eestvedaja Kristi Loit "Aktuaalsele kaamerale".

Juba esimese 15 minutiga leidsid inspektorid seltskonna, kellel püügiluba puudus. Tõsi küll, seal oli tegu inimliku eksitusega. Nimelt olid Ukrainast pärit kalamehed keelebarjääri tõttu jätnud ühele nupule vajutamata.

Sama tegus oli talgupäev ka jõe peal. Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) loodusvaht Madis Ess hoolitseb sealsete puhkealade eest iga päev. Talgupäeva puhul oli ta aga sihile võtnud ka ebaseaduslike lõkke- ja telkimiskohtade koristamise.

"Neid isetekkelisi lõkkekohti on ikka tegelikult üpris palju. Kus vähegi kalamehed saavad kala püüda, sinna ka see lõke tehakse," tõdes Ess.

"Kõige parem on RMK Loodusega Koos mobiilirakendus, mida iga üks saab endale alla laadida ja jälgida täpselt, kus ta asub ja mida teha tohib," selgitas Loit.

Looduskaitsealadel on lubatud ainult ettevalmistatud ja tähistatud aladel lõket teha.

"Oleme loomas ka uusi lõkkekohti Emajõe äärde. Kuna külastatavus on paraku nii suur, siis teeme neid kohti natuke juurde," ütles Ess.

Prügi leiti juba vaid paari isetekkelise lõkkekoha juurest mitme kotitäie jagu.

"Üldiselt on aastatega prügistatavus vähemaks jäänud, aga kindlasti on selles valdkonnas veel palju teha," tõdes Ess.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: