Eelmisel nädalal teatati 98 koroonavaktsiini kõrvaltoimest

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Vaktsineerimine. Autor/allikas: Pixabay

Eelmisel nädalal tehti Eestis 53 355 COVID-19 vaktsiinisüsti ja teatati 98 juhul kõrvaltoimetest ehk kõrvaltoimeid esines 0,18 protsendil juhtudest.

Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty kohta esitati 51 kõrvaltoimeteatist, Moderna vaktsiini kohta kaheksa ja AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria kohta 39 teatist. Jansseni vaktsiini kohta kõrvaltoimeid ei raporteeritud (kokku on tehtud 35 vaktsiinisüsti).

Pfizer/BioNTech vaktsiini ebaefektiivsust ehk haigestumist kerge kuluga koroonasse kirjeldati viies teatises.

Lisaks oli kümme teatist, mille kohaselt koroonatesti oli positiivne, kuid sümptomeid ei esinenud (neist üheksa teatist laekus hooldekodust).

Teatati ühest surmaga lõppenud kopsuarteri trombembooliast ajalises seoses vaktsiiniga (kuuendal päeval pärast vaktsiini esimest annust), kuid noorel inimesel esinesid olulised riskifaktorid ja kaasuvad haigused (sh korduvad tromboosid); olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik seost vaktsiiniga täpsemalt hinnata.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati roospõletikku, kuulmishäireid, lihasspasme, naha tundlikkushäired, köha, hingamisraskust ja valu rinnus, astma ägenemist, kõhuvalu, kõhupuhitust, verevalumeid ja nägemishäireid, hallutsinatsioone.

Töövõimetuslehte vajati neljal juhul kolmeks-neljaks päevaks.

Kokku on Pfizer/BioNTechi vaktsiini süstitud Eestis 280 018 doosi, kõrvaltoimetest on teatatud 1065 juhul. Seega on Eestis esinenud Pfizer/BioNTechi vaktsiini kõrvaltoimeid 0,38 protsendil juhtudest.

Moderna vaktsiini puudutavates teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone (kahes teatises esimese doosi ja kuues teatises teise doosi järgselt).

Lisaks kirjeldati kõhuvalu, mis kestis paar päeva.

Töövõimetuslehte vajati neljal juhul kolmeks-neljaks päevaks.

Kokku on Moderna vaktsiini süstitud Eestis 35 293 doosi, kõrvaltoimetest on teatatud 75 juhul. Seega on Eestis esinenud Moderna vaktsiini kõrvaltoimeid 0,21 protsendil juhtudest.

AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria 39 teatisest ühel juhul teatati allergilisest reaktsioonist (mh kõri- ja näoturse) kaks tundi pärast vaktsiini teist annust, mis vajas ravi; vaktsineeritu paranes kiirelt.

Ühel juhul teatati peavalu tekkest koos vererõhu tõusuga, mis ei allunud tavapärastele valuvaigistitele ja kestis neli nädalat ning vajas haiglaravi.

Kahes teatises kirjeldati trombide teket teise vaktsiiniannuse järel.

Ühel juhul esines säärearterite tromboos 63-aastasel mehel, mis algas umbes kaks nädalat pärast vaktsineerimist. Seost vaktsiiniga peetakse ebatõenäoliseks, sest kaasuva haiguse tõttu määratud antikoagulantravi katkestati hiljuti veritsuste tõttu. Patsient vajas haiglaravi ja on paranemas.

Teisel juhul esines reieveeni tromboos koos trombotsütopeeniaga 59-aastasel naisel kümme päeva pärast vaktsineerimist. Vaktsiini rolli reaktsioonide tekkes ei saa välistada, kuid patsiendil on kasvaja ning ta kasutab selle raviks lisaks letrosooli, mille kõrvaltoimetena on kirjeldatud tromboflebiiti ja tromboose. Patsient vajas ravi ja on paranemas.

Ühel juhul teatati aneemia ja trombotsütopeenia tekkest (süstekoha verevalum, veritsus tupest, verenäitude muutused) kahe nädala jooksul pärast esimest vaktsiiniannust. Vaktsiini ja reaktsiooni vahelise seose hindamist raskendab asjaolu, et patsiendil esinevad ka teised aneemia ja trombotsütopeenia teket soodustavad haigused. Patsient vajas ravi ja on paranemas.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati ajutise kõnehäire teket koos näo ja jäseme tundlikkushäiretega, tasakaaluhäireid, värinaid, lihasspasme, kõhuvalu ja kõhupuhitust, verevalumit silmas, naha tundlikkushäireid, ninaverejooksu, õudusunenägusid ja hallutsinatsioone, vererõhu tõusu ja jäseme fantoomvalu.

Töövõimetuslehte vajati neljal juhul 3-14 päevaks.

Kokku on AstraZeneca vaktsiini süstitud Eestis 149 589 doosi, kõrvaltoimetest on teatatud 2388 juhul. Seega on Eestis esinenud AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimeid 1,6 protsendil juhtudest.

Kõigi vaktsiinidooside (464 935 doosi) peale on algusest saati esitatud 3528 kõrvaltoime teatist, mis teeb 0,76 protsenti kõigist vaktsiinidoosidest.

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: