Tallinna külje alla kavandatakse uut riiklikku looduskaitseala
Keskkonnaamet menetleb Harku ja Saue valda jääva Sõrve riikliku looduskaitseala moodustamist. Tegemist on viimase tervikliku loodusmaastikuga Tallinna lähistel.
Ameti ja kohaliku omavalitsuse sõnul vajab piirkond riiklikku kaitset, sest surve loodusväärtustele on suur nii maavarade kaevandajate, metsamajandajate kui ka kinnisvaraarendajate poolt.
Kavandatavale kaitsealale jääb viimane terviklik loodusmaastik Tallinna lähistel, kus püsivalt elutsevad ka suurulukid ja inimpelglikud liigid. Alalt on leitud enam kui sada kaitsealust ja ohustatud liiki, sealhulgas 24 kaitsealust linnuliiki.
Maastik on mitmekesine: põhjaosas leidub looduslikus seisus loometsi, liigirikkaid looniite ja rabakooslusi, lõunaosas laiuvad luitemännikud ning edelapiiril Vääna jõe äärsed lamminiidud koos vanajõgedega.
Harku vald tahtis looduskaitseala moodustamist juba 2006. aastal. Kuna tegemist on Tallinna külje alla jääva alaga, on surve kinnisvaraarendusteks suur. Kuid ohte püsielupaikadele on teisigi.
"Näiteks metsi ohustab metsamajandamine ja lageraied. Teine konfliktne koht on maavarade kaevandamine, sest ka karjääride rajamine hävitab looduskaitsealuste liikide elu- ja kasvukohti," rääkis keskkonnaameti spetsialist Kerttu Elm.
Kavandatava looduskaisteala pindala on praegu 2280 hektarit.
"Eramaid on umbes 880 hektarit. Sinna kuuluvad tavalised maaomanikud, aga ka metsafirmad jne," selgitas Elm.
Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna analüütiku Margus Raha sõnul tegid nad ettepaneku kaitse alla võetavat ala vähendada selliselt, et välja jääks potentsiaalsete paekivimaardlate uuringualad.
"Kui moodustatava kaitseala pindala on üle 2000 hektari, siis need alad, mis välja jääks, oleks mõnisada hektarit. See ala kattub tõepoolest kolme maardlaga, millest kõige suurem on Harku Maardla, ja mis paikneb väga kvaliteetse lubjakivi peal," rääkis Raha.
Margus Raha sõnul on Harjumaal lubjakivi varustuskindlus alla kümne aasta ja Tallinnast vasakule jäävatel aladel alla viie aasta. Teine argument on Raha sõnul see, et tehtav lõige oleks väike ning olemasolevat rohekoridori see ei katkestaks.
Kohalik elanik ja Harku vallavolikogu liige Val Rajasaar ütles, et praegu valla üldplaneeringuga kaitstava ala väärtus seisneb just selle terviklikkuses. Tallinna ümbruses ollakse üks väheseid sellise liigirikkuse ja mitmekesisusega alasid.
Rajasaare kinnitusel on piirkonna põlised asukad valdavalt looduskaitseala loomisega nõus, sest oluliselt karmimaid piiranguid kui praegu juba on, see endaga kaasa ei too.
"Selline ala terviklikuna ainult suudab kaitsta ja säilitada seda elurikkust. See on kõige lähemal Tallinnale. Tallinnas ja Harjumaal elab kolmandik Eestimaa elanikest. Seni on seda suutnud kaitsta vaid valla üldplaneering ja rohevõrgustiku kaardikiht. Tegelikult on see riiklik vastutus." Ütles Rajasaar.
Parandusettepanekuid ja vastuväiteid on eelnõule võimalik esitada 10. maini.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi