Euroopa Ravimiamet: Pfizeri ja Moderna koroonasüstid verehüübeid ei tekita

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonavaktsiin. Autor/allikas: Jassu Hertsmann

Euroopa Ravimiamet (EMA) kinnitas reedel, et uuris, kas Pfizer/BioNTechi ja Moderna koroonavaktsiinidel võib olla seos harvaesinevate verehüüvetega, kuid ei leidnud selle kohta mingeid viiteid.

Eelmisel kuul seostas EMA Euroopas kasutusloa saanud AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni vaktsiinid üliharvade, kuid vahel ka surmaga lõppenud trombidega, leides samas, et vaktsiinide kasutegur ületab riske. 

Nüüd püüdis EMA ohutuskomisjon selgusele saada, kas ka mRNA vaktsiinidel võib olla mingi seos üliharva ebatavalise verehüübega ning madala trombotsüütide hulgaga.

"Pärast kahtlaste kõrvaltoimeteadete ülevaatamist leiab komisjon, et mRNA vaktsiinide puhul ohumärke ei ole," teatas EMA.

USA ravimitootja Pfizer ja tema Saksa partner BioNTech ning samuti USA-s baseeruv Moderna kasutavad vaktsiinides mRNA tehnoloogiat, mis treenib keha ogavalke tekitama ning immuunsüsteem õpib seda tundma ega lase koroonaviirust ligi. 

Seni on teatatud mRNA vaktsiinide kasutamise järel nii vähe hüübeprobleeme, et nende esinemissagedus jääb alla sama probleemi esinemisele vaktsineerimata inimeste hulgas, leidis EMA.

Samuti ei ole täheldatud sellist kliinilist mustrit nagu AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria või J&J toodetud Jansseni puhul.

"Üldiselt ei viita praegused tõendid põhjuslikule seosele," kinnitas EMA.

Järelevalveamet teatas ka, et on alustanud Suurbritannias ja USA-s toodetud koroonaraviks mõeldud monoklonaalsete antikehade uuringuid, kuid nendega seotud riskide ja kasu hinnata on veel liiga vara.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: