Möödunud nädalal teatati 64 juhul koroonavaktsiini kõrvaltoimest

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Massvaktsineerimine Sõle spordikeskuses Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eelmisel nädalal tehti Eestis 67 670 COVID-19 vaktsiinisüsti, kõrvaltoimetest teatati teatati 64 juhul, seega kõrvaltoimeid esines 0,09 protsendil juhtudest.


Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty kohta esitati 40 kõrvaltoimeteatist, Moderna vaktsiini kohta kuus ja AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria kohta 18 teatist. Jansseni vaktsiini kohta kõrvaltoimeid ei raporteeritud (eelmisel nädalal tehti sellega 314 vaktsiinisüsti).

Pfizer/BioNTech vaktsiini 40 juhu seas kirjeldas neli teatist vaktsiini ebaefektiivsust. Neist kahel juhul kirjeldati haigestumist kerge kuluga koroonasse, ent kahel juhul kirjeldati haiglaravi vajanud ja surmaga lõppenud haigestumist. Üks neist oli 83-aastane, kes suri koroonast tingitud kopsupõletikku, teine oli 87-aastane, kel oli surma põhjuseks kaasuv haigus.

Ühes teatises kirjeldati neljandal päeval pärast vaktsiini esimest annust allergilise reaktsiooni - nõgestõve - teket, mis vajas haiglaravi, ent patsient paranes.

Teatati ka ühest kopsuarteri trombemboolia juhust 78-aastasel patsiendil, mis oli ajalises seoses vaktsiiniga (kaheksandal päeval pärast vaktsiini teist annust), kuid puudulike andmete tõttu teatises ei ole võimalik seost vaktsiiniga täpsemalt hinnata.

Lisaks teatati ühest ajusilla isheemilise infarkti tekkest 53-aastasel patsiendil ajalises seoses vaktsiiniga (11. päeval pärast vaktsiini esimest annust). Patsient vajas haiglaravi ning on paranemas. Kaasuvalt esines riskifaktorina kõrgvererõhutõbi. Seos vaktsiiniga ei ole aga tõenäoline.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva, üksikutel juhtudel kauem.

Kirjeldati ka naha tundlikkushäireid ja naha valulikkust, bradükardiat ja tahhükardiat, silmavalu, ajutist uriinipidamatust ja põiepõletikku, mäluhäireid, koordinatsioonihäireid, lihasspasme. Töövõimetuslehte vajati kolmel juhul.

Kokku on Pfizer/BioNTechi vaktsiini süstitud Eestis 325 378 doosi, kõrvaltoimetest on teatatud 1105 juhul. Seega on Eestis esinenud Pfizer/BioNTechi vaktsiini kõrvaltoimeid 0,34 protsendil juhtudest.

Moderna vaktsiini puhul oli kõrvaltoime teatisi kuus. Neis kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati vererõhu tõusu ja lihaskangust. Töövõimetuslehte vajati ühel juhul.

Kokku on Moderna vaktsiini süstitud Eestis 39 880 doosi, kõrvaltoimetest on teatatud 81 juhul. Seega on Eestis esinenud Moderna vaktsiini kõrvaltoimeid 0,2 protsendil juhtudest.

AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria 18 teatisest ühel juhul kirjeldati maksafunktsiooni häiret 62-aastasel naisel ajalises seoses vaktsiiniga (viiendal päeval pärast vaktsiini teist annust), patsient vajas haiglaravi.

Ühes teatises kirjeldati 81-aastasel patsiendil surmaga lõppenud immuuntrombotsütopeenia hemorraagilise šoki teket kuus nädalat pärast vaktsiini esimest annust; vereanalüüsis olid hepariin-PF4 antikehad positiivsed. Kaheksa kuud varem oli patsiendile tehtud angiograafia, mille tõttu kasutati hepariini, pika ajaintervalli tõttu immuuntrombotsütpoeenia seos hepariiniga ei ole tõenäoline. Patsiendi kaasuvad haigused ja nende raviks kasutatavad ravimid trombotsütopeeniat teadaolevalt ei põhjusta. Seost vaktsiiniga ei saa välistada.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati veresuhkru taseme tõusu diabeedihaigel, vererõhu tõusu, nahatundlikkushäireid, köha, silmavalu ja nägemishäireid, ninaverejooksu, veenilaiendeid.

Töövõimetuslehte vajati neljal juhul.

Kokku on AstraZeneca vaktsiini süstitud Eestis 166 998 doosi, kõrvaltoimetest on teatatud 2406 juhul. Seega on Eestis esinenud AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimeid 1,44 protsendil juhtudest.

Kõigi vaktsiinidooside (532 605 doosi) peale on vaktsineerimise algusest saati esitatud 3592 kõrvaltoime teatist, mis teeb 0,67 protsenti kõigist vaktsiinidoosidest.

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: