EKRE ootab koalitsioonilt "vihakõne seaduses" kompromissi

Foto: Priit Mürk/ERR

Riigikogu EKRE fraktsioon näeb meediateenuste seaduse muudatustes ohtu sõnavabadusele ja on otsustanud selle menetlemist takistada. Eelnõule esitatud enam kui 230 muudatusettepanekut tähendavadki, et seda ähvardab kultuurikomisjoni toppama jäämine. Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must loodab siiski EKRE-ga kokkuleppele jõuda.

Loomulikult on tegemist obstruktsiooniga, kinnitab EKRE esindajast riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Jaak Valge meediateenuste seadusele esitatud enam kui 230 muudatusettepanekut kommenteerides. Ehkki nende seas on ka huvirühmade esindajate ettepanekuid, pärineb suur osa siiski EKRE saadikutelt ja on mõeldudki eelnõu menetlemist umbe jooksutama.

EKRE on seaduse vastu, kuna nende hinnangul hakkaksid eelnõusse kirjutatud vihakõne sätted sõnavabadust piirama.

"Peaks olema selge, kui kaugele see vihakõne mõiste ulatub. Mitte nii, nagu ta praegu on sõnastatud ehk liiga laialivalguvalt," kommenteeris riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Jaak Valge.

EKRE vaatest on eelnõu peamine probleem paragrahvis 19 tehtavates muudatustes, kus seaduse uues sõnastuses oleks keelatud sisu edastamine, mis õhutab vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel. Valge sõnul on selline nimekiri iseenesest puudulik.

"On antud kinnine loetelu sellest, kelle vastu ei tohi viha õhutada. Et justkui teiste vastu, keda seal loetelus ei ole, tohiks küll viha õhutada," kritiseeris Valge.

Muudetud seaduse järgi hakkaks nõudmistest kinnipidamist kontrollima tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet ning eksimusi võidaks karistada juriidiliste isikute puhul kuni 32 000 euro suuruse trahviga.

Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar ütleb, et tegelikult poleks asja vaja nii keeruliseks ajada.

"Ma arvangi, et siin on natuke ülereguleerimise oht olemas, kuna seda käsitleb nii Eesti Vabariigi põhiseadus, mis on diskrimineerimine ja mis mitte, kui ka meil on olemas Euroopa harta, mille 21. artikkel seda käsitleb. Me oleme selle hartaga liitunud," kommenteeris Raudsaar.

Raudsaar toob probleemina välja ka selle, et sõnavabaduse piiride üle otsustamine läheks siin ametkonnale, ehkki see peaks olema kohute pädevus. Seadusega võetakse üle Euroopa Liidu meediateenuste direktiiv ja keskerakondlasest kultuurikomisjoni juht Aadu Must viitab asjaolule, et kui me sellega ei kiirusta, võib Eestit ähvardada ka trahvisumma.

"Obstruktsioonile on ka vastuobstruktsioon ja see on konstruktiivsus," ütles Must. "Kui te arvate, et EKRE-l ei ole huvi vajalikud asjad ära menetleda, siis see huvi neil on. Järelikult me peame milleski kokku leppima."

Valge sõnul oleks parim lahendus, kui koalitsioon pakuks kompromissi ja võtaks häirivad sätted eelnõust välja.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: