Pandeemia seadis raskesse seisu elundi siirdamist vajavad patsiendid

Foto: Günter Taal

Pandeemia ei seadnud ohtu mitte ainult koroonahaigeid, vaid ka neid, kes vajasid elundi siirdamist. Pandeemia alguses peatati kaitsevahendite nappuse tõttu siirdamisoperatsioonid, teise laine ajal tuli operatsioonid edasi lükata, et hoida intensiivravi kohti koroonahaigetele.

Eestlased saavad uue südame Helsingis, aga kui seni on operatsioonidel osalenud Põhja-Eesti regionaalhaigla kirurg on Günter Taal, siis koroonapandeemia ajal jäeti Eesti meedikud Helsingi ülikooli keskhaigla ukse taha. Et hädasiirdamist vajavad patsiendid siiski lõikusele pääseksid, tuli pidada läbirääkimisi.

Läbirääkimised, mis toimusid põhiliselt Helsingi haigla juhtkonnaga, olid üsna keerulised, nentis Taal. "Ega nad meid sinna hästi ei tahtnud lasta ja tõestamist oli üksjagu. Hea, et me üldse saime sinna oma haiged, see oli ikka üsna suur tõestamine, et on hädajärjekord," lausus ta.

Uut südant vajasid kaks alla 40-aastast patsienti, kelle seisund oli nii raske, et nad lennutati Helsingisse kehavälise vereringe süsteemi ehk ECMO seadmega. Mõlema siirdamise puhul oli tegu omalaadse maamärgiga.

Eestis tehakse siirdamisoperatsioone Tartu Ülikooli kliinikumis, kus koroonapandeemia esimese laine ajal need lõikused peatati. Teise laine ajal on tulnud osa operatsioone edasi lükata.

"Oleme olnud hästi ette vaatavad – kui on olnud vajadus sellisteks operatsioonideks, kus me eeldame väga pikaajalist intensiivravi, siis oleme püüdnud neid nii palju edasi lükata kui võimalik," ütles kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall.

Teiseks tõsiseks probleemiks on osutunud vähenenud lennuliiklus. 

"Neerud on elund, mida me transpordime tavalendudega, oleme pidanud hakkama neid transportima erilendudega," lausus Pall.

Riikidevaheline elundivahetus on olnud võimalik, kuid arvestada on tulnud nii pidevalt muutuvate piiriületuse reeglitega, lennujaamade avatusega, lennu- ja kullerfirmade ressurssiga kui ka meeskonnaliikmete isolatsioonis viibimisega.

"Õnneks ei ole me Eestis kaotanud ühtegi patsienti nende probleemide tõttu. Oleme neist ikka nii- või naapidi üle saanud," lausus Pall.

Praegu ootab uut südant viis patsienti, neeru ootelehel on poolsada inimest, kopsu ja maksa ootelehel on kümmekond haiget. Palli sõnul on Eesti inimeste teadlikkus organdoonorlusest viimasel aastal kasvanud, kuid võiks siiski parem olla.

"Paraku ka sel aastal on meil olnud kolm juhtumit, kus lähedased on keeldunud oma lahkunu elundite loovutamisest," nentis ta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: