Vabaõhumuuseumis näeb korterite ajalugu

Foto: Siim Lõvi/ERR

Alates laupäevast näeb Tallinnas Vabaõhumuuseumis, kuidas elati maal Nõukogude ajal ja pärast kolhooside lagunemist iseseisvas Eestis. Valminud on silikaattellistest maja, mis transporditi kahe aasta eest Valgamaalt Tallinna Vabaõhumuuseumisse. Algselt oli see ehitatud Järvesalu kolhoosi Sookuru lauda töötajatele.

1964. aastal ehitatud kolhoosimajja on kolitud eestlaste elu oma ilus ja valus peaaegu poole sajandi vältel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuraator Dagmar Ingi sõnul algab näitus 60-ndatest aastatest. "Sealt liigume 70-ndate õitsvasse kolhoosiaega. Sealt edasi 90-ndate algusesse, kus oli värske vabariik, aga kolhoosid lagunenud. Ja lõpetame väga positiivse noodiga 2019. aastast, kus omaaegsest silikaattellistest elamust on saanud hoopis moodne kaasaegne elamu," rääkis Ingi.

Nelja korteriga tüüpmaja igas korteris kohtab ühe ajajärgu ja inimeste lugu. 60-ndate ühiskorter on rajatud kunagi samas kohas elanud karjabrigadir Maila mälestuste põhjal.

70-ndate korter on tehtud ühe Läänemaa pere loo põhjal. See jutustab Nõukogude liidu hiilgeajast, mil kolhoosid olid õitsval järjel ja töötajad said head palka. Kolmelapselisel perel oli televiisor, radioola ehk raadio koos grammofoniga ja sektsioonkapp tolleaegse kraamiga. Külastajad tohivad vaadata kõikidesse kappidesse ja sahtlitesse.

90-ndate korterist vaatab vastu nukraim lugu, mida iseloomustavad alkoholism, töötus ja allakäik.

"Kui kolhoosid olid lagunenud, siis tihtipeale need inimesed, kes kolhoosis olid töötanud ja võib-olla juba 80-ndatel kerge napsuveaga silma paistnud, nende elu ikkagi lagunes pigem koost," rääkis Dagmar Ingi.

2019. aasta korter märgib uut algust, mis on pereisa välismaale tööle viinud. Perede lugusid koguti nii välitööl kui sotsiaalmeedia abil. Valgamaalt Räbi külast leitud maja saeti 24-ks tükiks, toodi Tallinna ja pandi siin uuesti kokku.

"Tegemist on tellis tüüpseinaga, kus vahel on saepuru soojustus. See saepuru soojustus võeti ära ja sinna vahele pandi vahtplasti ja siis pandi rakistega kokku ja siis alles hakati saagima seda juppideks. Need jupid olid kuskil kolm korda neli meetrit," rääkis Vabaõhumuuseumi tugiteenuste direktor Jaak Kõiva.

Muuseumirahvale teadaolevalt midagi sarnast meie lähinaabrite juures tehtud ei ole. Siinse kortermaja osas oli eeskujuks Taani. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: