Meditsiiniõdede palgaläbirääkimised on jõudnud riikliku lepitajani

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Plakat Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Meditsiiniõdede palgaläbirääkimised on jõudnud riikliku lepitajani, ütles õdede liidu juht Anneli Kannus Postimehele.

Arstidel ja meditsiini tugitöötajatel on palgalepe juba kuu aega taskus, õed läksid iseseisvalt töötingimuste üle kauplema. "Eks see oli teistele osapooltele ootamatu, tehti pingutusi, et õdede liit koos teistega ühise laua taga ei istuks," rääkis Kannus.

Kuigi tööandjad ei saa liitu eirata, pole aasta aega kestnud läbirääkimised siiani tulemust toonud. Õed soovivad, et eriõe ja kutsega hooldustöötajate tasu tõuseks. Kannuse sõnul on Eestis üle seitsmesaja eriõe, kellel on rohkem õigusi kui tavaõdedel. "Nii nagu on üldarstid ja eriarstid, kes õpivad vastavalt kuus ja kümme aastat, on ka üldõed ja eriõed."

Üldõe õpe kestab 3,5 aastat ja eriõe väljaõppeks lisandub üldõppele poolteist aastat. Eriõed saavad tulevikus ära teha osa arsti tööst. "Kui vaid julgeme kasutusele võtta nende potentsiaali," ütles Kannus.

Eriõdesid on õpetatud 15 aastat. "Kui aga palgasüsteem ei muutu, langeb õdede motivatsioon juurde õppida, lõpuks annavad nad alla, lahkuvad aga parimad," oli Kannus tuleviku suhtes pessimistlik.

Teised riigid mõtlevad samal ajal õdede arvu suurendamisele. Soome ja Inglismaa on eraldanud raha kampaaniateks, et õdesid mujalt sisse tuua. Paljudes Euroopa riikides on õdedel kriisi ajal vastuvõtte rohkem. "Eesti pole suurt midagi teinud. Kui tahame, et meie õed jääksid siia, siis peame neid hoidma. Ka lennukis tuleb hapnikumask kõigepealt endale ette panna, muidu ei saa kedagi aidata," sõnas Kannus.

Kui õdede liidul tööandjatega kokkulepet ei sünni, hakkavad õed sügisel streikima. "Streik on loomulikult viimane abinõu. Kriisis asetasime patsientide huvid ettepoole. Täna oleme olukorras, kus kõigepealt tuleb hoida õdede tervist."

Kannus loodab, et haiglad ei sunni õdesid suvel järele tegema plaanilist tööd, mis koroona tõttu ära jäi, vaid nad saavad kõigepealt puhata. See võib tähendada patsientidele pikemat ootejärjekorda. Puhkuste ajale langeb intensiivne Covid-19 vastane vaktsineerimine, milles õdedel on täita kandev roll. Nelja nädalaga plaanitakse teha sama palju kaitsesüste kui viimase viie kuuga.

"Alguses, kui tuli vähe vaktsiine, olime tublid," lausus Kannus. "Hiljem on järjest alt vedanud nii digiregistratuur kui logistika – nõrgad kohad, millest on aastaid räägitud ja mida Covidi-kriis ilmekalt välja tõi."

Sama puudutab õdede planeerimist. "Õed saaksid hakkama, aga kindlasti ei taha me kulutada väärtuslikku aega lihtsalt oodates, et äkki keegi tuleb vaktsineerima."

Haiglajuhid on öelnud, et õed lasevad end vähem vaktsineerida kui arstid. Siiski tõuseb Kannuse sõnul vaktsineerituse määr kogu aeg. "Näiteks Rakvere haiglas on kõigile meditsiinitöötajatele kaitsesüstid tehtud, Tartu Ülikooli kliinikumis on näitaja samuti väga kõrge. Aga me ei taha rääkida, et madal määr on Tallinnas ja Ida-Virumaal ning ka kõik arstid pole vaktsineeritud," arutles Kannus.

Tõsi, arstidel on see näitaja 10 protsendi võrra kõrgem kui õdedel. 

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: