Lahemaa rahvuspark tähistab tänavu 50. sünnipäeva
Lahemaa rahvuspark tähistab 50. sünnipäeva. Pidustused avati laupäeval Palmses, kuid sündmusi jagub igale maitsele terveks suveks ja veel kauemakski.
Koroonaaeg on pannud rahva mööda Eestit ringi rändama ja nii võib nädalavahetusel olla liikumine matkaradadel üsna tihe. Üks koht, kuhu sageli minnakse on just Lahemaa rahvuspark.
"Lahemaa rahvuspark on külaltki unikaalne, siin on kohalikel inimestel suur roll. Väga paljudel rahvusparkidel maailmas on inimesed eemaldatud, nad on piiratud taraga ja see ongi looduse jaoks," rääkis Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Kalev Sepp.
Sepale anti laupäeval Palmses üle Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia. Ta on uurinud inimese ja looduse suhteid kaitsealadel ning löönud kaasa rahvusvahelises looduskaitselises tegevuses.
Küsimusele, mis on kõige huvitavam paik Lahemaalt, esitab Lahemaalt pärit Kalev Sepp pika loetelu. "Rannikukülad, poolsaared, Purekkari neem – need on mu lemmikkohad, mida ma iga paari aasta tagant püüan külastada," rääkis Sepp.
Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus ütleb, et praegu on hakanud Lahemaal edenema sadamad.
"Me oleme viimased 15 aastat tegelenud tõsiselt arhitektuuriga, sest see ehitussurve on just arhitektuuri peale väga tõsine olnud ja siis ühel hetkel avastad, et kolmandik Lahemaast on meri," sõnas Paulus.
Lahemaa rahvuspargi pindala on ligikaudu 75 000 hektarit. Lahemaal elab 3400 inimest, suvel on rahvast muidugi rohkem. Külade arvu ei oska aga keegi täpselt öelda ja kui seda küsida, algab selle üle tõsine vaidlus. Paulus ütleb, et probleem on Vainupea külas, millest osa on rahvuspargi territooriumil ja osa ei ole.
"Kas me arvutame seda, kui pisikene jupikene on maad Lahemaas sees, et kas ta siis on Lahemaa küla või ei ole. See ongi see arvutusviga. Aga meil on kaks asulat ja 70 või 71 küla. Sõltub sellest, kas Vainupea läheb sisse või ei lähe," rääkis Paulus.
Toimetaja: Barbara Oja