Marti Aavik: paberlehe lugejate kadumine ei ole Postimehe suurim probleem

{{1622710380000 | amCalendar}}
Foto: Remo Tõnismäe/SCANPIX/Postimees Grupp

Postimehe värske peatoimetaja Marti Aavik ütles ERR-ile antud intervjuus, et paberlehe lugejate vähenemine ei ole nii suur probleem kui kojukandega seotud küsimused. Aaviku sõnul on lehes töörahu taastatud ja organisatsiooni ülesehitamine jätkub.

Kas me võime öelda, et Marti Aavik on rahvuskonservatiiv?

Ma kardan, et see sõna on meil natukene ära lörtsitud viimasel ajal, aga absoluutselt kindlalt olen ma Eesti patrioot ja soovin, et meie maal, rahval ja eesti keelel läheks hästi. Selles mõttes kohe kindlasti. Erakondlikke jooni ma ei tahaks siin tõmmata. Tähtsam on mõtteviis, kui mingisugune päevapoliitiline kemplus.

Miks oli vaja vahetada peatoimetajat? Oli see omanike, Postimehe juhtide või Mart Raudsaare enda initsiatiiv?

Mart Raudsaar jääb ju seotuks Postimehe kaubamärgiga ja Postimehe ringkonnaga. Mart Raudsaar hakkab juhtima Postimehe fondi. Postimehe fond omakorda on ka täiesti tähelepanuväärne asutus. Mina ei tea Eestis väga palju selliseid eraõiguslikke ühinguid, mis jagaksid näiteks teadusgrante, mis annaks nii suurel määral Eesti kultuurile tarvilike raamatute ilmumiseks toetusraha, mis jagaks üliõpilaste stipendiume ja nii edasi.

Ja ma usun, et Mardil on veel mitmesuguseid plaane, mida head ja kasulikku ka ajakirjanduse edendamiseks ja ajakirjandushariduse edendamiseks saab see fond teha. Ja Postimehel on ka ajakirjanduskool. Nii palju kui mina tean, siis Mart on selle vedaja olnud ja loodetavasti vähemalt sellise ideelise juhina ka jätkab. Loomulikult meil siin mingisugust kaksikjuhtimist ei ole ajalehe ja meedia mõttes, aga Mardi tegevus lihtsalt muutub. Kõik on ju väga rahul sellega, mis Mart on teinud ja algatanud, nii et mingisugust tüli ei ole kohe kindlasti.

Ma ei saanud ikkagi vastust küsimusele, et kelle initsiatiiv see oli.

Iga organisatsioon vajab värskendamist ja vahel sellist käiguvahetust. Tegemist on ikkagi olnud päris pikkade vestluste ja arutelude tulemusega ja lahendusega sellele, et mis hetkel tundub Postimehe tippudele ja kaasa arvatud omanikele, et mis võiks olla kõige parem terviku edasi viimiseks.

Oskate te ise ka öelda, mitmes peatoimetaja te olete praeguse omaniku käe all?

Tegelikult ei oska. Aga eks neid peatoimetajaid ja aegu on olnud siin erinevaid. Aga viimane aasta, mil ka mina olen koos Mardi ja teistega tegelenud, on olnud ikkagi selline töörahu taastamine ja ülesehitamise periood ja ülesehitamine kahtlemata ka läheb edasi.

Elu korraldab ikka kukerpalle. Sellest on umbes kaks aastat, kui teid sunniti Postimehest lahkuma. Kas oleksite toona arvanud, et suvel 2021 olete te selle ajalehe peatoimetaja toolil?

Et kas ma olen hiromant või ei ole? Ma olen elule väga tänulik, et Postimees oma pika ajalooga ja sellega, kuidas Postimees on meie rahva ja meie maa minevikuga põimunud, on midagi väga väärikat ja väga olulist, mida me katsume hoida nagu silmatera. Ma arvan, et asjad on läinud, jah, selles mõttes hästi. Kaasa arvatud mulle endale ka. Mina olen olnud selle Postimehe patrioot kogu aeg, mis ma olen siin veetnud.

Väärikast ajalehest Postimees on lahkunud viimastel aastatel palju väärikaid ajakirjanikke teistesse väljaannetesse. Kas teil on kavas ka mõni neist tagasi kutsuda?

Igasuguseid mõtteid on. Ma arvan, et konkurendid võiksid oma majas võib-olla ennetavalt juba mõnel mehel või naisel palka tõsta.

Kuidas on trükiarvuga? Millal peavad Postimees ja ilmselt ka teised ajalehed ikkagi paberväljaandest loobuma? Tiraažid ju lihtsalt kukuvad.

Vähemalt praegune hetkeolukord on selline, et kõige suurem surve ei ole mitte tiraažide kukkumisest või paberlehe kasutajate ära kadumisest, vaid see, et kojukandega on probleeme. Minu otsene tööülesanne ei ole olnud Eesti Postiga vaielda, aga pigem näib, et sealt kojukande poolelt tuleb seda survet rohkem kui lugejate ära kukkumisest. Muidugi, paberlehe lugemise harjumus väheneb, aga me oleme siin ka teinud üht ja teist, ja teeme veel. Üks näide on ümberkujundatud nädalavahetuse pakett Postimees Nädal. Ta ongi ajakirjalikum, nädalat kokku võttev ja selline, mida kõlbaks lugeda terve järgneva nädala jooksul.

Andmebaasidest on ka ära kadunud teie tiraažinumbrid ja ka see, kui palju teie veebi külastatakse. Kas see on ka kuidagi seotud teie ametivahetusega?

Ei, see ei ole sellega seotud. Ma isegi ei oska seda praegu pikemalt kommenteerida. See valdkond ei olnud minu seniste tööülesannete hulgas.

Kas te ajakirjandusliku sisu mõttes olete lehega rahul? Mida te muuta tahate?

Mina olen sedasorti inimene, et ma ei ole kunagi päris rahul sellega, mis on just valmis saanud. Muutuse plaane on päris palju, aga ma arvan, et need on rohkem sellised, mida me võib-olla välja ei kuuluta pasunakooride saatel. Töörütm, töövahendid ja võib-olla ka koostööviiside meetodid hakkavad kindlasti maja sees muutuma.

Kas uuriv toimetus luuakse taas? See osa, mis moondus Ypsiloniks - kas see jääb alles?

Postimehe ajakirjanikud tegelevad ju kogu aeg ka uurivate lugude loomisega. Iseasi on see, kas meil on selline kõlava nimega osakond või ei ole. Võib-olla ta mingil hetkel on, kui seda on juhtimisstruktuuri mõttes vaja. Aga eelkõige on tähtis see, et Postimehe ajakirjanikud teeniksid lugejat ja kirjutaksid põhjalikumalt ja tegeleksid põhjalikumalt nende teemadega, mis seda vajavad.

Kas peatoimetaja asetäitjad ja suuremate teemaplokkide juhid jäävad paika?

Nemad jäävad inimestena paika ja eks me siin hakkame koos arutama, kuidas oleks igaühe isiklikud talendid, kompetentsid ja kontaktivõrgustikud kõige paremal moel ära kasutatud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: