Peipsil käivad tragimistalgud
Peipsi järvel on käimas igakevadised tragimistalgud ehk vanade nakkevõrkude koristamine. Nelja päevaga on järvest välja toodud ligi 700 hüljatud võrku, millest suur osa on meie järvepoolele jõudnud Venemaa vetest.
Keskkonnaametnikud koristavad kalameeste tagant. Järves ulpides on mahajäetud võrk ohuks kalavarudele ja veelindudele ning lõpuks mikroplastiks lagunedes ka kogu järve ökosüsteemile.
"On ka neid nii-öelda ebaseaduslikke võrke, millel on näha, et ei ole mingisugust tähistust ega märgistust peal. Selle järgi saab kohe aru, et tegemist on ebaseaduslikuga," ütles keskkonnaameti Jõgevamaa vaneminspektor Raimo Selgis.
Erinevalt eelmistest kevadest on tänavu inspektorid Vene võrke välja tõmmanud eriti palju. Seda seetõttu, et jää sulades oli Eesti võrgupüügi kvoot juba täis, ent Vene kalurid said järve keskele tekkinud vabasse vette võrke veel panna. Siis puhus tuul nende võrgud aga Eesti poolele.
"See sõltub jääoludest, võib ka juhtuda, et mingil hetkel Eesti võrgud on Vene vetes ja siis on Vene kolleegid pahased et mis teil seal toimub," rääkis keskkonnaameti kalanduse järelevalve peainspektor Ivo Kask.
Kõige suurem Vene võrkude arv oli Mustvee-Kallaste vahelises piirkonnas, kuhu kõige rohkem Venemaa poolt jääd tuli.
Kuigi võrkude koristustalgud toimuvad igal kevadel, leiavad igal aastal inspektorid 700 kuni 800 võrku. Järve jääb neid ilmselt rohkemgi.
"Kindlasti me tervet järve läbi tragida ei suuda. Selle jaoks meil ei ole lihtsalt ressurssi," ütles Kask.
Mis oleks lahendus?
"Eesti kalapüügiloa omanikud pakuvad lahenduseks individuaalkvooti, et siis ei peaks riskima ega panema võrke sisse igal võimalikul viisil. Tahetakse Vene poolt tuua eeskujuks, kus on individuaalkvoot. Aga nagu me näeme, ka see ei ole lahendus, sest kuigi nad ei peaks riskima, siis ikkagi, nii kui natuke vaba vett tekib, siis võrgud sinna sisse lähevad," rääkis Kask.
Seega lihtsat lahendust mahajäetud võrkude arvu vähendamiseks pole. Tuleb vaid loota kalameeste teadlikkusele, et nii ebaseaduslikku püüki kui ka ilmaolude tõttu võrkude kaotamist oleks vähem.
Toimetaja: Marko Tooming