Tallinna Linnavaraamet saatis maikuus OÜ-le Gloria rutiinse kirja, sooviga tutvuda restoranile üürile antud ruumidega, et veenduda jooniste ja tegelikkuse vastavuses. Ruumid oli vaja üle vaadata maikuu lõpuks.

Selle tulemusena sündis aga restoraniga kirjavahetus, mis tõi päevavalgele mitmeid probleemkohti restoranipidamises. Lühidalt: linnal on põhjust rahulolematuseks, sest tekkinud on nii üürivõlg kui ka jäetud investeerimiskohustus lõpule viimata. Tagatipuks on restoran algatanud oma interjööri muinsuskaitse alla võtmise.

Möödunud kevadel, kui eriolukorra tõttu pandi restoranid kinni, hakkas Tallinna vanalinnas Müürivahe tänaval asuvas Tallinna vanimas seni tegutsevas restoranis tiksuma üürivõlg. Tänavu on see veel tubli jupi võrra edasi kasvanud. Kokku on Dmitri Demjanovi eestvedamisel peetaval restoranil Gloria linna ees võlga ligi 33 000 eurot.

Linnavaraamet ootab esmaspäevaks restorani vastust, millises summas on nad võimelised oma üürivõlga lisaks igakuisele üürile tasuma. Teisisõnu, linn pakub võimalust üürivõlga ajatada ja jupi kaupa tasuda.

Dmitri Demjanov kurtis linnale, et erinevalt teistest vanalinnas tegutsevatest restoranidest linn neile üürisoodustust pandeemia ajaks ei teinud. Samuti ei kvalifitseerunud nad EAS-i toetusskeemile, sest selleks pidanuks käive vähenema minimaalselt 60 protsenti, ent nende käive vähenes 58 protsenti - kaks protsenti jäi puudu, et toetusele kvalifitseerida.

Linn selgitas Demjanovile, et pikemate kui kümneaastaste üürilepingute puhul üürisoodustust ei rakendata, sest pikaajalised rendilepingu on juba niigi soodsad.

"Me eeldasime, et selle väikse summa võiks üürnik suuta ikkagi maksta, aga selgus, et ikkagi ka see käis tal ülejõu," ütleb abilinnapea Eha Võrk. "Paraku ka see ajatatud graafiku alusel summa maksmine pole õnnestunud."

Võrk ütleb, et tal on suisa raske üürihinda välja öelda, sest see on niigi nii väike summa, mida restoran igakuiselt tasuma peab - 1,93 eurot ruutmeetrist. Ent ruutmeetreid on palju, lisaks Gloria ruumidele on ettevõtte hallata ka pitsarestorani ruumid Müürivahe ja Harju tänava nurgal, mida ettevõte küll ise ei halda.

Kokku peab Gloria tasuma linnale igas kuus 2308 eurot, millele lisandub käibemaks.

OÜ Gloria käes on 1936. aasta juulis asutatud restorani ruumid 1994. aastast. 2010 aastal võttis Tallinna Linnavolikogu vastu otsuse üürilepingut uuendada. Nõnda antigi Demjanovile linnamüüri sees asuvad Gloria ruumid rendile veel 40 aastaks - 2011. aastast 2041. aastani. Rendihind püsib kõik need 40 aastat muutumatuna. Seetõttu ei taha Eha Võrk kuuldagi midagi üürihinnale veel soodustuse tegemisest.

Samas pikendatud üürilepingus on OÜ Gloria võtnud endale ka kohustuse investeerida ruumidesse 329 145 eurot. Investeeringud tuli ära teha 2015. aastaks. Suurem osa ongi sellest tehtud, ent 32 755 euro jagu on kohustus linna ees veel täitmata. Seega koos üürivõlaga ulatuvad kohustused linna ees üle 65 000 euro.

Dmitri Demjanov leiab, et hoone ei vaja hetkel investeeringuid, ta pigem ootaks nendega, kuni jõuab kätte aeg ventilatsioonisüsteem mõne aasta pärast välja vahetada.

"Mida me hakkame vetsupoti käepidemeid kuldama?" viitab Demjanov sellele, et ruumid on heas seisus ja miski hetkel investeeringut ei vaja.

Eha Võrk hakkab selle peale naerma: "Sellega ma nüüd küll mitte kuidagi ei nõustu, siin on meil eriarvamus! Üks vanalinna maja vajab alati täiendavat investeeringut ja pidevat remonti, sest ta ei ole tuttuus täna ehitatud maja, mis eeldatavasti seisab järgmised 30 aastat remontimata. Ega need tehnosüsteemid seal tänaseni ei ole seal teab mis head. Kui räägime investeeringutest, siis näiteks üks keldriosa, mis pidi tehtama korda, seda pole tänaseni veel korda tehtud, kuuldavasti tänavalt tuleb sinna vesi sisse. See on see vanalinna majade eripära."

Võrk selgitab, et 90ndatel tehtigi pikaajalisi väga soodsaid rendilepinguid selleks, et rentnikud teeksid investeeringuid, mis säästaksid toona väga halvas seisus olnud vanalinna maju hävingust.

Linnale tundub, et senise äriplaaniga enam rallit sõita ei saa. Seetõttu ootab linnavaraamet Demjanovilt uut äriplaani, mis oleks jätkusuutlik. Näiteks võiks loobuda pitsarestorani ruumidest, pakub Eha Võrk välja. Ent seni pole arutelu Demjanoviga veel vilja kandnud.

"Viimane asi, mida me tahame, on, et Gloriat enam ei eksisteeri, aga siin tulebki ka Demjanovil anda ideid. Väga oodatud oleks selline uus äriplaan, et me näeksime, et meie rentnikul on mõtteid, kuidas sellest olukorrast välja tulla. Tänasel hetkel ühtegi äriplaanile sarnanevat ettepanekut veel laual ei ole," ütleb Võrk.

Ta toonitab, et linn soovib jätkuvalt Gloria ruumides restorani tegutsemas näha, ent kui üürivõlg vähenema ei hakka ja linnale uut plaani ei esitata, pole välistatud ka üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine ja tegevuse üleandmine kellelegi teisele, kes suudab ruumid taas ka ärilises mõttes elama panna.

Demjanov ütleb, et talle on tehtud ettepanekuid teha Gloria ruumidesse nii ööklubi kui kasiino, talle pole aga kumbki idee vastuvõetav olnud. Seega on ta valmis ka selleks, et linn ta Gloria ruumidest välja tõstab.

"Seda linn võib teha. Tere tulemast, uus ööklubi, naelavabrik või ametkondlikud ruumid! Kui tahame 86 aastat traditsiooni läbi lõigata, võib see toimuda. Mida mul karta on!" ütleb Demjanov.

Eha Võrk ütleb, et Tallinna linnalt Demjanov selliseid ettepanekuid kindlasti saanud ei ole, mingit ööklubi linn ajaloolistes restoraniruumides näha ei taha. Samas pole välistatud rendilepingu varasem lõpetamine ja kellelegi teisele ruumide üleandmine.

"Päris restorani lõpetamist me ei ole mõelnud. Tõesti, tegemist on ju ajaloolise restoraniga, mõneti võib-olla maamärgiga. Gloriat päris maamunalt ära kaotada ei ole kellelgi küll mõttes olnud," kinnitab Võrk.

Demjanov aga ootab, et linn midagi vanalinna atraktiivsuse tõstmise nimel ette võtaks: "Ma arvan, et linn peaks muret tundma selle üle, kuidas vanalinnast teha tagasi tõmbekeskus, nagu on Noblessner ja Telliskivi. Eestlane on praktiliselt käega löönud vanalinnale."

Taotlus muinsuskaitse alla võtmiseks

Justkui tavapärasele üürivaidlusele lisab aga pöörde üks omapärane käik. Nimelt algatas Dmitri Demjanov Gloria restorani ruumide üürnikuna restorani interjööri muinsuskaitse alla võtmise. Muinsuskaitseameti juhile ja kultuuriministrile saadetud pöördumisele, kus ta loeb üles aastate jooksul restoranile osaks saanud tunnustused, viitab ta asjaolule, et Gloria on vanim vanalinnas tegutsev restoran.

"Oleme säilitanud algse, 1937. aasta restorani miljöö, kui ka köögi ja teenindusviisi, olles kindlad, et meie tegevus aitab kaasa nii vanalinna mälu kui ka sotsiaalse keskkonna säilimisele," seisab pöördumises.

Tegemist on veel selle poolest märkimisväärse pöördumisega, et lisaks Demjanovile on kogutud allkirju muinsuskaitse alla võtmise taotlusele mitmetelt tuntud ühiskonnategelastest, alates dirigent Tõnu Kaljustest ja ettevõtja Helen Sildnast, lõpetades arvamusliider Olav Osolini ja psühholoog Voldemar Kolgaga, kokku 24 nime.

Muinsuskaitseameti juht Siim Raie ütleb, et muinsuskaitse alla võtmise võib algatada sisuliselt igaüks ning algatusele allakirjutanute arv ei saa lõppotsuses kuidagi määravaks.

"Et igasugu prominendid on oma seisukohta avaldanud, see olulist mõju meie puhul ei oma, oluline on see objekt ise - meie asi on hinnata, kas interjöör on kultuuriväärtuslik ja kas see peaks säilima. Seda oleme asunud ka tegema. Esialgsel hinnangul tal mälestise tunnused on, s.t vastab mälestise kriteeriumitele, oleme selleks tellinud ekspertiisi," ütleb Raie.

Muinsuskaitseamet leidis hankega ekspertiisi läbi viima arhitektuuriloolase Triin Ojari, kes on Gloria ruumid nüüdseks ära hinnanud. Ta tunnistab, et omaniku või rentniku palve mingid ruumid muinsuskaitse alla võtta on haruldane, sest reeglina sellist asja peljatakse, kuivõrd muinsusväärtusega ruumide renoveerimisel kehtivad rangemad reeglid, mis teevad kogu protsessi nii keerukamaks kui ka kulukamaks.

Ojari tõdeb, et restorani Gloria interjöör, mida soovitakse kaitse alla võtta, pärineb suuresti 1990ndatest aastatest.

"Algsest on säilinud restorani ruumiprogramm, paraadtrepp, mis viib teisele korrusele koos selle algse piirdega, aga interjööri muid detaile või mööblit või lette või muid elemente, näiteks seinadekoori algsest interjöörist säilinud ei ole," tõdeb Ojari. "Gloria on aja jooksul läbi teinud vähemalt kaks väga põhjalikku remonti, kus kõik eelnenu välja visati, ja pärineb suures osas 90ndatest aastatest, kus restorani hakkas pidama Dmitri Demjanov, kes ise on ka suur antiigi ja vanavara austaja, Ruumides eksponeeritakse vana mööblit, Demjanovi enda klaasi ja protselani ja eestiaegset nõudekogu, mis kindlasti annab sellele tervikule juurde. See interjöör on väärtuslik just restorani kontekstis, mitte iseseisvalt."

Ojari tõdeb, et ega need ruumid suurt muud peale restorani võimaldakski seal pidada ning leiab, et nüüd on mõttekoht, kas restorani interjöör sellisena väärib kaitse alla võtmist.

"Ta esindab sellist uusantiiki või eklektilist stiili, mis pärineb 90ndatest aastatest, mis tänaseks on ka juba 30 aastat vana ajalugu. Muinsuskaitse piirid tulevad ajaloos üha lähemale meile," tõdeb Ojari, tuues näiteks, et uusima objektina on muinsuskaitse all 90ndate algul valminud rahvusraamatukogu hoone.

Seni on muinsuskaitse alla võetud vaid seitse interjööri, neist kaks paiknevad Gloria vahetus läheduses - üks neist Valli baar paari maja kaugusel, teine Vene Draamateatri interjöör Vabaduse väljakul.

2019. aastast kehtib uus muinsuskaitseseadus, mis võimaldab kaitse alla võtta ka vaimse pärandi. Seetõttu võib Gloria interjööri käsitleda just ajaloolise vaimse pärandi kontekstis. Ka UNESCO maailmapärandi nimekirja kuulub mitu ilma materiaalse substantsita nähtust nagu regilaul ja Kihnu pärandkultuur.

Muinsuskaitse alla võtmise üle otsustamine on pikk protsess, Gloria puhul võib see selguda heal juhul aasta lõpuks või umbes aasta jooksul.

Tibusid loetakse sügisel

Eha Võrk ei soovi seisukohta võtta, kas Gloria interjöör ka muinsuskaitse alla peaks kuuluma, nagu keskaegsed müürid, mis seda toetavad. Hinnangu andmise jätab ta muinsuskaitsespetsialistidele. Küll aga jääb talle arusaamatuks, mismoodi võiks muinsuskaitse alla kuulumine äriplaanis rahaliselt väljenduda.

Mida aga Gloria sellega saavutada tahab, et algatas oma ruumide muinsuskaitse alla võtmise?

Demjanov eitab seost ja väidab, et tegemist on täiesti omaette protsessiga.

Linnale aga tundub, et Demjanov loodab selle abil siiski edaspidi mingeid soodustusi saada - näiteks toetusi mingitest fondidest või üürisoodustust investeeringute tegemiseks - või ennetada võimalust, et linn ruumidele muu funktsiooni või teise haldaja otsib - muinsuskaitse all on esimene võimalus välistatud ja teine raskendatud.

"Aga kindlasti me ei hakka üüre vähendama, kindlasti mitte. Siin ma julgen kategooriliselt öelda ei," toonitab Võrk.

Kaua aga linn valmis on ootama, kui üürivõlg ei vähene ja investeeringuid ei tehta ning ka uut äriplaani ei järgne?

Võrk tunnistab, et linn ajalist piiri pannud ei ole ja kindlasti eelistatakse võimalusel edasi minna senise rentnikuga. Samas ei saa kummi ka lõputult venitada.

"Kui küsimus on, kas me oleme kaalunud uut rentnikku, siis vastus on: ei ole kaalunud. Nii kaua, kui on näha, et meil toimub dialoog ja otsitakse koos lahendust, siis ma tahaks küll öelda, et enne sügist me ei hakka siin küll mingeid veksleid välja käima, suvi on suvi," ütleb abilinnapea. "Kuidas edasi minna, oleme teelahkmel ja otsimegi võimalusi. Meil on veel pikk tee ees ootamas, enne kui me jõuame korraliku lahenduseni."