"Rahva teenrid": EKRE tekitas ABIS-e eelnõu üle debati

Foto: ERR

Ajakirjanikud Huko Aaspõllu, Urmas Jaagant ja Sulev Vedler leidsid Vikerraadio saates "Rahva teenrid", et kuigi EKRE eemärk riigikogu tööd takistades jääb arusaamatuks, on tervitatav selle tõttu tekkinud debatt biomeetriliste andmete koondamise (ABIS) eelnõu ümber.

"Mul on jäänud arusaamatuks, mis nad saavutada tahavad. Kui nad räägivad oma juttu, et nad on selle ABIS-e eelnõu vastu, siis see on suurepärane näide sellisest poliitilisest silmakirjalikkusest. Vaade oleneb sellest, kummal pool lauda istutakse," ütles Jaagant.

"Siin Mart Helme on ikka konkreetselt puru silma ajanud inimestele, väites, et see eelnõu on kuidagi moondunud olulisel määral sellest ajast, kui tema selle siseministrina allkirjastas. See kindlasti nii ei ole," lisas ta.

Jaaganti sõnul saab kooskõlastusringile saadetud ja riigikokku jõudnud eelnõusid võrreldes öelda, et põhimõttelises osas ei ole seal muutusi.

Jaagant märkis, et ka siseminister Kristian Jaani jätab eelnõust ohutuma mulje, kui see tegelikult on. "Seal asju, mida riigikogus võiks arutada, on päris palju, aga neid ei saa arutada, sellepärast, et tegeletakse Orwelli teoste tsiteerimise ja protseduuriliste küsimustega," sõnas Jaagant.

"Mina ei välistaks seda võimalust, et nii-öelda süvariik on härra Helmele mütsi pähe tõmmanud, nagu ka Alar Lanemanile, kes oli siseminister peale Mart Helmet," kommenteeris Huko Aaspõllu.

Sulev Vedler tõdes, et ööistungid on osa demokraatiast ja EKRE tegevust saab kahte moodi vaadata. "Saab öelda, et on sellised põhimõttelagedad libedikud, et valitsuses rääkisid ühte juttu, nüüd käituvad vastupidi. Teistpidi jällegi võib öelda, et aga näete, tegemist on sellise kohanemisega, et nüüd me ei ole valitsuses ja peamegi kasutama teist sorti relvi. Ja olekski nadi, kui nad seda ei teeks. Küsimus on, mida nad saavutada tahavad," lausus Vedler.

Aaspõllu lisas, et EKRE näeb siit võimalust kohalikeks omavalitsuste valimisteks poliitilist profiiti lõigata ja olla rohkem pildil võimuerakondade vastase positsiooniga. "Aga iseenesest on tore, et EKRE selle ABIS-e debati on tõstatanud," ütles Aaspõllu.

Jaaganti sõnul on kõne all oleva eelnõu puhul andmekaitse aspektist vaadates üsna mitmeid küsitavusi. "Minu jaoks kõige olulisem on see, et seal pole ära piiritletud, milliseid andmeid võib koguda. On öeldud, et kasutatakse sõrmejälgi ja fotokujutisi, aga otsad on jäetud lahti. Täitevvõim võib seda nimekirja ise täiendada hiljem. Ja kuigi praegune valitsus võib-olla ütleb, et seda ei ole vaja täiendada, siis me ei tea, mida järgmised valitsused teevad," lausus Jaagant.

"Kui siis ei ole vaja enam seadusemuudatust, siis me ühel hetkel lihtsalt avastame, et mingisugused asjad lähebad sinna andmebaasi ilma, et me oleks seda arutanud, et kas neid tegelikult peaks selliselt koguma," lisas Jaagant.

Huko Aaspõllu meenutas, kuidas üldse Eestis biomeetrilisi andmeid kasutama hakati. "Me ju mäletame kõik seda, kui tulid biomeetrilised isiku tuvastamise vahendid, ehk passid ja ID-kaardid, mille saamisel räägiti, et meil on vaja neid sõrmejälgi sinna sisse selleks, et Ameerika Ühendriigid neid nõuavad ja neid sõrmejälgi mitte kuskil, mitte kunagi ei hakata kasutama. See oli see lubadus. Ja nüüd me oleme siin, kus siseministeerium ütleb, et sisuliselt aastaid tagasi tehti otsus, et neid sõrmejälgi kasutada ka muudeks otstarveteks," rääkis Aaspõllu.

"Mina näen selles küll väga selget probleemi. Esmalt on menetluslik probleem, et kuidas meil sellised asjad saavad üldse juhtuda nii, et nad tulevad kuskilt ministeeriumi seest ilma selleta, et meil oleks olnud laiemat ühiskondlikku debatti," sõnas Aaspõllu.

Vedler viitas, et on olemas erinevad protsessid. "Üks on kriminaaluurimine, teine on riigi julgeolek ja terrorismi küsimus. Viimase puhul võib-olla lähebki neid vaja. Aga jällegi, kui sind viiakse kriminaalkohtusse, siis jälitustoimingutega hangitud andmed ei lähe arvesse alati," arutles Vedler.

Aaspõllu rõhutas, et tema ei eelistaks ühiskonda, kus on kõik inimesed alati jälgitavad.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: