Ministeerium tahab ebapädevad juristid kohtumenetlusest kõrvale jätta

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kohtuhaamrid. Autor/allikas: Silver Gutmann/riigikohus

Pahaaimamatu inimene võib sattuda juristi peale, kes teda tegelikult kohtus esindada ei suuda. Justiitsministeerium otsib probleemile lahendust ning esialgu soovib anda kohtutele vabamad käed, et ebapädevad juristid menetlusest kõrvaldada.

Justiitsministeeriumile on juba aastaid kaevatud, et osad juristid, kes inimesi tsiviil- või halduskohtus esindavad, ei tule oma tööga toime. Ministeerium selgitas välja 21 juristi, kellega on probleeme eriti palju ja tõdeb oma analüüsis, et paljude esindajate õigusteadmised ei vasta isegi elementaarsetele nõuetele.

"Ei mõisteta tegelikult kohtuasja sisu ja menetluspoolt, ei suudeta tõendeid esitada, õiguslik käsitlus on puudulik," rääkis justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa ERR-ile. "On ka kümneid halbu näiteid, kus kohtuasi lõppeb selliselt, et avaldus või hagi tagastatakse."

Ja niimoodi kannatab pahaaimamatu klient. Juristid, keda ministeerium probleemseks nimetab, esindasid kahe aasta jooksul kliente enam kui 800 tsiviilasjas.

"Ei suudeta eesti keeles esindada," jätkas Vaikmaa, kelle sõnul võtavad juristid taotluste koostamisel appi Google Translate'i sarnase masintõlke. "Siis ei olegi võimalik aru saada, mida nõutakse. Kas tegemist on nõudega, et kohus abielu lahutaks või hoopis inspekteeriks seda abielu, millist nõuet ei ole üldse võimalik kohtusse viia. Peale korduvaid ja korduvaid täpsustusi ei saagi kohus aru, mida tegelikult soovitakse," selgitas Vaikmaa.

Kusjuures, kohtus ei saa ka praegu inimest esindada iga soovija, selleks on tarvis juura magistrikraadi. "Osadel on ka enne 1990. aastaid saadud see haridus. Haridust on saadud ka erinevatest koolidest, kus see tase võibki olla madalam," ütles Vaikmaa.

Kohtutele rohkem õigusi

Et probleemile lahendust otsida, on ministeerium valmis saanud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse. Seal tehakse ettepanek anda kohtule vabamad käed, et sobimatu esindaja kohtumenetlusest kõrvaldada. Ka praegu võib kohus seda teha, näiteks 2018. kuni 2019. aastani saadeti kohtusaalist välja neli advokaati ja 30 mitteadvokaati. Samas märkis Vaikmaa, et praegu on see üsna äärmuslik meede.

"Sarnaselt kriminaalkohtu menetlusele võiks olla see otsustuskoht seal alguses, kas lasta mitteadvokaat menetlusse või mitte," pakkus Vaikmaa. "Ehk kui kohtunik näeb, et juristiga on mingeid probleeme olnud enne ja mingid eeldused on täitmata, ta tegelikult ei lubagi seda isikut menetlusse ehk hoiab pärast palju aega kokku," rääkis ta.

Lisaks pakub Vaikmaa, et kohtus esindajale võiks kehtida selged nõuded, näiteks et ta ei tohiks olla karistatud tõendite võltsimises või mõnes muus pettusekuriteos.

"Soov on ka laiendada kohtu võimalusi omal algatusel õigusabi määrata. Kui ta ikka näeb, et inimene ei saa ise hakkama ja ei suuda endale ka esindajat leida, siis saaks ta pakkuda riigi tuge," sõnas Vaikmaa.

Juristide liit: abi oleks kutsestandardist

Sellest, et turul tegutsevate juristide tase on väga ebaühtlane, on aastaid rääkinud juristide liit. Liidu juhatuse liige Heino Junolainen usub, et teenuse kvaliteeti pelgalt kohus tõsta ei saa.

"Selle kvaliteedi tagab ennekõike õigusteenuse osutaja professionaalne ettevalmistus, tema eetilised ja kõlbelised omadused," märkis Junolainen.

Ta rääkis, et uuesti võiks ellu äratada vahepeal varjusurmas olnud kutsetunnistuste süsteemi.

Juristide liit on välja töötanud reeglid, mille järgi saaks jurist taotleda seitsmenda taseme kutsetunnistust. Kutsestandardis oleks ära kirjeldatud kõik õigusnõustamiseks ja kohtus esindamiseks tarvilikud oskused ja teadmised. Tunnistuse andmise otsustaks eraldi komisjon.

"Oluline on keelenõue ehk ta peab valdama riigikeelt," ütles Junolainen.

Gunnar Vaikmaa märkis, et kutsetunnistuse nõue oli ka justiitsministeeriumi kaalutud lahenduste seas. Ehkki Heino Junolaineni sõnul on juristide liit kutsetunnistuste süsteemi juba välja töötanud, ütles Vaikmaa, et selle rakendamine nõuaks pisut rohkem aega.

"See lahendus eeldab ka kutsestandardi kaasajastamist, tuleks vaadata see hindamise kord üle ja leida ka see isik, kes hakkaks kutset väljastama," sõnas Vaikmaa.

Ta lisas, et juristide kutsestandardist on ka varem räägitud. Seda küll pisut laiemas tähenduses ehk mõeldud on, kas ilma kutsetunnistuseta jurist võiks end üldse juristiks nimetada ja õigusteenust pakkuda. Samas märkis Vaikmaa, et tegevusi, mida võib nimetada õigusteenuseks, on väga palju.

"Mõte ei olegi leidnud varem toetust, sest see teema on olnud hägune ja kõike viia range kontrolli alla pole ilmselt mõistlik. Aga täna me vaatame seda kitsamalt kohtuesinduse murekohana," ütles Vaikmaa.

Kutsetunnistuse nõude kõrval kaalus ministeerium ka litsentsi nõudmist. Seda dokumenti oleks juristil pisut lihtsam saada ehk tema töö sisusse nii palju ei vaadataks. Siiski peaks täidetud olema nii haridus- kui ka keelenõuded ja kui juristiga on probleeme, saaks temalt litsentsi ära võtta.

Gunnar Vaikmaa lisas, et nii kutsetunnistuse kui ka litsentsi juurutamine võtaks aastaid aega.

"Mis puutub seda esimest paketti ehk kohtu võimaluste laiendamist, siis see on kiiremini teostatav ja väiksemate riskidega," märkis Vaikmaa. "Võib-olla teha esimese etapina see ära ja kui sellest ei piisa, siis saab teiste asjadega edasi liikuda."

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: