Eesti taasterahastu kava esialgu väiksema rahasummaga ei arvesta

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
80 protsenti taasterahstu vahenditest on Eestis plaanitud investeeringuteks. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti esitas reedel Euroopa Komisjonile ligi miljardi euro suuruse taasterahastu kava, millest kriisist ootamatult kiiresti taastuv Eesti saab kindlalt arvestada 760 miljoni euroga. Rahandusministri sõnul saab summa vähenedes lähtuda raha jagamisel sellest, millised investeeringud ja projektid on paremini käima läinud.

Euroopa Liidu taasterahastu eesmärk on aidata liikmesriikidel koroonakriisist taastuda. Kogu poti suurus on 672,5 miljardit eurot, mis jagatakse riikide vahel teatud kindlaid näitajad arvestades.

"70 protsenti kujuneb selle põhjal, milline oli riikide majanduslik olukord enne kriisi. Seal on vaadatud keskmisi näitajaid tööpuuduse, sisemajanduse koguprodukti kohta ja on ka arvestatud osakaalu Euroopa Liidu rahvastikust. Need summad on juba fikseeritud, Eesti puhul 760 miljonit," rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Ave Schank-Lukas.

"Nüüd see ülejäänud osa, umbes 30 protsenti, see on praegu indikatiivne ja arvutatakse uuesti 2022. aasta juunis viimaste majandusnäitajate põhjal aastatest 2020 ja 2021," lisas ta.

Praegu hinnanguline summa Eestile on 970 miljonit eurot, kuid see kindlasti muutub, ütles Schank-Lukas. Ootamatult suur oodatav majanduskasv aga ei tähenda tema sõnul tingimata, et Eesti summa väheneb.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul kinnitavad rahandusministeeriumi andmed, et tänavune majanduskasvu taastumine saab olema kiire. "Räägime eelkõige sellest aastast ja kui ka sel aastal erinevaid piiranguid arvestades, oldi väga ettevaatlikud oma prognoosides aasta alguses ja oli arvamus, et piirangud saavad mõjutama väga oluliselt ka majanduskasvu. Nii Eesti Panga prognoos kui maksulaekumised näitavad, et ettevõtted on olnud selles olukorras väga sitked ja ka eratarbimine näitab suurt tõusu," rääkis minister.

Pentus-Rosimannuse sõnul ei tohi siiski maksulaekumiste arvelt kulutuste suurendamise kiusatusele järele anda. "See printsiip, et me riigis endiselt kulusid kasvatame aeglasemalt kui tulud kasvavad, see peab säilima," lisas ta.

"Taasterahastu mõte on eelkõige toetada neid piirkondi, riike, kes kriisis kõige valusamalt pihta said, kelle majanduses on kõige sügavamad haavad ja kes sellest kõige aeglasemalt välja tulevad. Kui meie majandus taastub võrreldes mõne Lõuna-Euroopa riigiga kiiremini, siis arusaadavalt tähendab see, et kriisiabi läheb meil vaja sellevõrra mõnevõrra vähem," märkis minister.

Riik peab vältima majanduse ülekuumendamist

Eesti taasterahastu plaanis ei ole ministri sõnul arvestatud, mis saab siis, kui raha tuleb vähem kui 970 miljonit eurot. Sellisel juhul vaadatakse üle, millised investeeringud ja projektid on selleks ajaks kõige paremini käima läinud.

"Taastefondi suurus sõltub sellest, kas riikidel on endal maksulaekumine, majanduskasv uuesti sellises faasis, et nad saavad ise oma maksuraha kasutada investeeringute tegemiseks. Ühest küljest on ka see, kui meie lõplik taasterahastu summa jääb esialgsega võrreldes väiksemaks, peaks meid selles mõttes rõõmustama, järelikult meie majandus on nii tugev," rääkis Pentus-Rosimannus.

Pentus-Rosimannuse sõnul on 80 protsenti taasterahstu vahenditest Eestis plaanitud investeeringuteks.

Eesti Pank on hoiatanud, et kui majanduskasvu tingimustes süstib valitsus liialt palju raha majandusse, tekib ülekuumenemise oht. Rahandusminister ütles, et taasterahastu annab võimaluse asendada need investeeringud, mida muidu tuleks teha maksurahast või laenurahast.

"Ajatasime osad investeeringud just seetõttu, et hoiduda ülekuumenemise võimendamisest maksurahaga. See printsiip peab kehtima mõnda aega, sest vastasel korral tekitame majanduse elavdamise sildi all riigi enda maksurahaga olukorra, kus hinnad tõusevad veelgi ja lõpuks on suurte taristuinvesteeringute tulemus, et saame sama raha eest poole vähem vastu," ütles rahandusminister.

Minister märkis, et kui pärast järgmise aasta suve on vaja taasterahastu kava summa vähenemise tõttu korrigeerida, siis on seda võimalik üle vaadata. "Esialgu me jätkame ikkagi plaaniga A," sõnas ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: