Karl Kivil: Bideni taristuprogramm lõhestab USA ühiskonda

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Karl Kivil Autor/allikas: Erakogu

USA presidendi Joe Bideni infrastruktuuriprogramm lõhestab riigi ühiskonda, mitte ei ühenda, kirjutab toimetaja Karl Kivil.

USA presidendi Joe Bideni administratsioon tutvustas märtsi lõpus infrastruktuuriprogrammi American Jobs. Programmi kogumaksumuseks on 2,3 triljonit dollarit, selle pikkuseks plaanitakse kaheksa aastat.

USA valitsus tahab suurendada infrastruktuuriprogrammi raames kulutusi teadus- ja arendustegevusele. Peale taristu kulutuste on plaanis varjatud sotsiaalkulutused, näiteks mürgiste pliitorude likvideerimine. Peamine infrastruktuuriprogrammi eesmärk on siiski loobuda fossiilkütustest.

Bideni plaani võrreldakse tihti endise USA presidendi Franklin Roosevelti algatatud New Dealiga.

Vastuseks suurele depressioonile tutvustas Roosevelt 1933. aastal suurt reformikokkulepet. See hõlmas sotsiaalseid ja majanduslikke reforme ning avalikke töid. Kokkuleppe nimeks sai New Deal.

New Deali võib pidada väikelinnade ärieliidi vasturevolutsiooniks. Pärast kodusõja lõppu domineeris USA ühiskonda Uus-Inglismaa piirkonna ärieliit. New Deali kõige suuremad toetajad olid siseosariikides elavad autsaiderid. Roosevelti majandusprogramm suunas raha just sisemaale. 

Bideni eeskujuks pole siiski Roosevelt, vaid kaasaegne Euroopa Liit ja Saksamaa.

Saksamaa energiapoliitika määravaks tunnuseks on Energiewende. See on riiklik programm, mille eesmärk on Saksamaa energiasüsteemi ümberkujundamine. Näiteks kivisöe tootmise  plaanib Saksamaa 2038. aastaks täielikult lõpetada. Sarnased plaanid on ka teistes Euroopa riikides.

Euroopa tahab saavutada energiasõltumatuse, mida toetab ulatuslik roheenergia programm. Päikese- ja tuuleenergia jaamad vajavad aga tohutut pinda. Samuti toob roheenergia kaasa kõrgemad hinnad.

Kogu Euroopas on energiahinnad viimastel aastakümnetel kasvanud. Saksamaa leibkonnad pidid 2019. aastal maksma elektri eest 33 protsenti rohkem kui 1998. aastal. Elektri hind mõjutab ka tööstust. Euroopa poliitikud suutsid kasvavad energiahinnad valijatele ja ettevõtjatele siiski edukalt maha müüa.

Saksamaa poliitikud tahavad keelata uute pereelamute ehitamise linnapiirkondadesse. Eesmärgiks hoida kokku ruumi ja energiat. Prantsusmaa pealinn Pariis plaanib kesklinnas kaotada autoliikluse. Mõlemal ettepanekul on tugev valijate toetus.

USA on suur riik, ranniku- ja sisemaaosariigid on erinevad. 

Sarnaselt Euroopa linnadele domineerivad rannikuosariikide suurlinnade tänavatel ülbed ratturid. USA sisemaaosariikides on jätkuvalt populaarne relvade kogumine keldrisse. 

Kultuurilised erinevused kanduvad üle ka poliitikasse. Konservatiivsemad maapiirkonnad toetavad vabariiklasi, rannikute suurlinnad demokraate.

USA demokraatliku partei peamised toetajad on Wall Street, Silicon Valley, konsultatsioonifirmad ja tippülikoolid. Kõik need institutsioonid asuvad USA ida- ja lääneranniku osariikides. Neid kasvav elektrihind ei mõjuta. Elektrihinna kasv mõjutab aga tööstust, mis asub valdavalt sisemaal.

Bideni investeerimisprogramm soosib just ranniku-osariike. Programm ei vähenda osariikide vahelist majanduslikku ebavõrdsust.

Kui Biden isegi suudab roheenergia plaani rannikuosariikide valijatele maha müüa, siis sisemaal see ikkagi ei õnnestu. USA sisepoliitiline olukord killustub lihtsalt veelgi. 2016. aastal kasutas Donald Trump sisemaa rahulolematust ära ja võitis valimised. 

Bideni administratsioon plaanib roheenergia plaani pikkuseks kaheksa aastat.  2024. aastal võib ovaalkabinetis olla aga järjekordne konservatiivide esindaja. Sisemaad esindav USA president lõpetaks aga nii rannikuosariike soosiva poliitika kui roheenergia plaani.

Toimetaja: Karl Kivil

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: