Tallinn tahab Ingliranna muuta avalikuks rannaks

Russalka juures asuv rand on juba praegu populaarne päevitamis- ja supluskoht, kuigi vette minnakse seni omal vastutusel. Loota võib, et järgmisel aastal saab Inglirannast avalik rand.
Kuumad ilmad on kesklinnas asuva Ingliranna toonud rahvast täis ning vette minemast ei takista ka silt, et see toimub omal vastutusel, sest tegu pole avaliku rannaga. See tähendab, et seal ei toimu regulaarset veeseiret ega ole vetelpäästjaid.
Kesklinna vanem Monika Haukanõmm ütles ERR-ile, et ta on täiesti veendunud, et Inglirannast saab juba lähemal ajal avalik supluskoht.
"Mida see ka väärib, sest tegu on linna südames asuva väga ilusa rannaga. Täna on seal tõesti silt, et ujumine omal vastutusel, aga see ei tähenda seda, et seal ujuda ei tohiks. Lihtsalt ei ole veel ametlikku luba ja ei toimu regulaarselt veeseiret," ütles Haukanõmm.
Inglirand sai uue elu Reidi tee valmimisega, kui korda tehti ka rannaala. "Senimaani tunti Ingliranda pigem Russalka rannana ja see oli selline natuke käest ära ja hüljatud, ei kutsunud. Tänu sellele, et Reidi tee on valmis saanud, on seal rohkem tegevusi, inimesed on selle omaks võtnud ja nüüd oleks aeg liikuda sellega edasi. Me võtame seal veeproove, kontrollime olukorda, aga avalikuks rannaks saamisega läheb veel natuke aega," rääkis Haukanõmm.

Selge on see, et käeoleval suvel avalikuks rannaks Inglirand ei saa. Vee kvaliteet, mis on küll aastatega paranenud, pole saanud veel terviseametilt heakskiitu.
"Aga vesi ei ole ohtlik inimestele. Praegu küll ei saa öelda, et seal oleks ohtlik ujuda," märkis Haukanõmm.
Kuivõrd praegu pole Inglirannas rannavalvet, käib olukorda kontrollimas mupo.
"Kesklinna valitsus koristab randa regulaarselt, seda ikkagi hooldatakse. See on ka põhjus, miks Inglirand peab saama avalikuks: et seal oleks ka rannavalve, kabiinid, kus riideid vahetada. Saaksime mitu korda aastas ka rannaliiva läbi kammida, et seal ei oleks klaasikilde või muud prahti. Seda me teeme ka praegu, siis oleks see oluliselt regulaarsem," lausus Haukanõmm.
Avalike supluskohti on Haukanõmme hinnangul kindlasti juurde vaja, seda eriti Tallinnas ja Harjumaal, kus pika rannajoone ja liivarandade peale on kokku vaid kuus avalikku supluskohta. Üle Eesti on avalikke suplusrandu 56.
