Setumaal jagas tantsurõõmu üle 300 rahvatantsija
Pärast pikka ootamist toimus Setumaal taas tantsupidu. Värska talumuuseumi õuele kogunes üle 300 tantsija, et rahvariietes ning kohalike pillimeeste saatel tantsida oma kodukandi tantse.
Setumaal oli seda õhtut kaua ootatud, et pidulikes riietes võis koguneda tantsuplatsile ja kohad said sisse võtta nii muusikud kui ka pealtvaatajad.
"Setu rõivad juba dikteerivad natuke teistsuguste tantsude iseloomu ja stiili. Võib-olla neidsamu tantse võidakse tantsida ka kuskil mujal Eestis, aga kui setu neid tantsib, siis see on kohe ära tunda, et setu inimese esitatud tants. Kui inimene tantsib, siis ta on füüsiliselt terve, ta on vaimselt terve, ta on hingeliselt terve ja ta on pealekauba rõõmus ka," kirjeldas tantsupeo lavastaja Piret Torm-Kriis.
Mis tunne siis on peale tantsupidu?
Rahvatantsija Elli Lepasild kiitis head enesetunnet pärast esinemist: "Nii-nii rõõmus, nii rahul, et selline asi sai jälle toimuda, sest ootasime juba aasta. Nüüd on tõsiselt hea meel, et see jälle toimus."
Tants on setudele olnud läbi ajaloo oma kultuuri väljendamise viisiks.
"Setu tants paneb end hästi väärikalt tundma. See tähendab, et ma küll võib-olla jalgedega ei vehi ja käsi hästi palju igat moodi ei liiguta, aga mu süda sees mõtleb sellel ajal, kui ma tantsin setu tantsu, mõten seda, et ma olen uhke selle maa üle, kuhu ma olen sündinud ja kus ma elan," kirjeldas tantsupeo muusikaline juht Evelin Leima.
Toimetaja: Merilin Pärli