Õpetajate puudus aina süveneb, keset suve otsivad koolid kümneid töötajaid
Kaks kuud enne uue kooliaasta algust on Eesti koolides taas suur hulk täitmata õpetajate kohti, mis viitab süvenevale õpetajate puudusele.
Traditsiooniliselt otsitakse uusi õpetajaid Õpetajate Lehe töökuulutuste rubriigi kaudu. Praegu on selle põhjal suurim puudus matemaatika õpetajatest, keda otsitakse koguni 22 kooli. Sealjuures nii Tallinna, maakonnakeskustesse kui ka väiksematesse maakoolidesse. Puudus on ka klassiõpetajatest (21 kuulutust), inglise keele õpetajatest (15), loodusainete õpetajatest (12) ja logopeedidest (13).
Haridustöötajate liidu juhatuse esimees Reemo Voltri ütles ERR-ile, et õpetajate puudus on süvenev probleem. Isegi suurte linnade nagu Tallinna ja Tartu kesklinna koolidel on raskusi õpetajate leidmisega, märkis ta.
Voltri sõnul on õpetajate puudus väiksem klassiõpetajate puhul, aga suurem aineõpetajate puhul, eriti reaal- ja loodusainetes.
"Noori õpetajaid tuleb meelitada ja hoida. Ainult pooled koolilõpetajatest asuvad tööle ja tööle asunutest nelja aastaga pooled lahkuvad," sõnas Voltri.
Voltri sõnul on õpetajate puuduse põhjus noorte pealekasvu väiksus, mis tuleneb vastutuse ja koormuse suurusest ning palga väiksusest. Tema sõnul saadab eelmisel aastal vastu võetud riigi eelarvestrateegia, kus külmutati õpetajate palgad aastani 2024, noortele selge sõnumi.
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2020. aasta uuringu järgi on õpetajate keskmine vanus pigem kõrge ning seega nende asendusvajadus suur. Uuring toob välja, et õpetajate asendusvajadus on eriti suur loodusainete ja matemaatika valdkondades. Näiteks on iga neljas füüsikaõpetaja üle 60-aastane.
Õpetajaid esindav haridustöötajate liit tahab luua oma noortekogu, millega motiveerida noori õpetajad tegema oma tööd veelgi suure pühendumusega.
"Selle eesmärk olekski, et noorte õpetajate hääl oleks ühiskonnas kuulda ja et me saaksime teineteisele olla toeks. Õpetajad ütlevad, et ammu oleks aeg, on vaja muutusi, noored on väga motiveeritud ja agarad," selgitas Eesti Haridustöötajate Liidu norotekogu liige Heleriin Paeoja.
Haridus- ja teadusministeeriumi kesk- ja täiskasvanuhariduse asekantsleri Robert Lippini sõnul on õpetajate puudus küll probleem, kuid suurem probleem on nende õppeaineline ja piirkondlik jaotus ehk õpetajaid on, aga nad paiknevad "valesti" ning on "valesti spetsialiseerunud".
Lippin ütles, et on vajalik koolivõrgu korrastamine, sest praegu on õpetajatel raske erinevate koolide vahel täiskoormust kokku saada. Ta ütles ka, et suviti paistab probleem rohkem silma, sest inimesed vahetavad töökohti.
Haridusminister Liina Kersna selgitas, et just maakohtades ei tule väikeste klassikoosseisude tõttu õpetajatel täistööaeg kokku. "Õpetajad, kes meil on, töötavad osakoormusega. Neil ei ole pakkuda täiskoormust ja see on kinni meie koolivõrgus. Meil on näiteks 111 sellist kooli, mis põhikooli kolmandas astmes ei suuda pakkuda õpetajale täiskoormust," ütles minister.
Lippini sõnul on ministeeriumi esimene prioriteet õpetajate palkade tõus. Samuti teeb ministeerium koostöös partneritega erinevaid kampaaniaid, näiteks "Noored kooli" või "Hariduse tulevikutegijad", millega proovitakse koolidesse lisatööjõudu saada. Veel tõi ta välja algajatele õpetajatele ja tugispetsialistidele mõeldud lähtetoetuse, mis peaks aitama neil uues kohas ennast sisse seada.
150 õpilasega Tõstamaa keskkool otsib nii gümnaasiumi matemaatikaõpetajat kui ka keemia- ja füüsikaõpetajat.
Kooli direktori Toomas Mitti sõnul on väiksemasse kohta õpetajaid väga raske leida. Ka tema tõi põhiprobleemidena välja palga ja töökoormuse.
Mitt ütles ERR-ile, et kui 15 aastat tagasi oli ühele kohale seitse või kaheksa kandidaati, siis praegu leidub mõni üksik. Miti sõnul pole riik oma ülesandega hakkama saanud ning õpetajate järelkasv puudub.
Kesk-Eestis asuvas Käru õhikoolis õpib 50 õpilast. Koolis on 20 õpetajat, aga nagu paljudes teisteski maakoolides on ka seal puudu erialaseid pedagooge.
"Meil on puudu veel mõned õpetajad, eriti just matemaatika, füüsika ja arvutiõpetus. Klassiõpetajate koha pealt oleme hästi komplekteeritud," ütles Käru kooli direktor Toomas-Vahur Lihtmaa.
Toimetaja: ERR