Tervishoiu hädaolukord lõpeb 1. juulist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonaosakond Ida-Tallinna keskhaiglas Autor/allikas: Ida-Tallinna keskhaigla

Terviseameti juhi Üllar Lanno käskkirjaga lõpeb 1. juulist hädaolukord ning kehtima hakkab hädaolukorra oht.

Lanno käskkirja muudatustega langetatakse tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku taset alates 1. juulist. Tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku teise taseme asemel hakkab kehtima esimene tase. See tähendab valmisoleku taseme muutust eelkõige kiirabile, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele, kes saavad naasta reservide taastamise ja tavapärasemate tegevuste juurde, mida rakendatakse valmisoleku tingimustes.

Terviseamet rõhutas, et Eestis on jätkuvalt epideemia ja tervishoiuteenuse toimepidevuse hädaolukorra oht ning kehtivad sellega seotud piirangud.

Lanno sõnul vähendatakse juulist haiglates koroonapatsientidele mõeldud voodikohtade arvu, kuid haiglad peavad hädaolukorra ohu tingimustes säilitama valmisoleku selleks, et vajadusel taas neid avada.

Esimesel ohutasemel saavad tervishoiuasutused keskenduda tegevusvaru täiendamisele ja plaanilise ravi taastamisele.

"Sisuliselt tähendab esimene ohutase valmistumist uueks nakatumistelaineks, mis õnnestub loodetavasti ühiste pingutustega ära hoida," sõnas Lanno.

Eestis kehtestati hädaolukord, kui haiglates viibis 60 koroonapatsienti ja juhitaval hingamisel oli neist neli. 28. juuni seisuga viibib haiglaravil 34 koroonapatsienti, nendest intensiivravil viis, kellest omakorda juhitaval hingamisel neli.

Haiglates on surnud kokku 1255 koroonapatsienti ja lõpetatud on 8109 koroona haigusjuhtumit 7745 inimesega.

Epidemioloogilise hinnangu kohaselt on nakatumiskordaja R0=0,67 ja Eesti 14-päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 33,6. Haigestumuse intensiivsus on üle Eesti ECDC riskimaatriksi alusel madal.

Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimeste osakaal Eestis on 31,8 protsenti. Terviseameti teatel on epidemioloogilise olukorra halvenemise vältimiseks on vaja keskenduda võõrtüvede seirele ja tõrjele ning vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmisele.

"Siiski ei tohi kaotada valvsust, sest hädaolukorra oht eksisteerib endiselt. Jätkuvalt näeme mitmeid ohutegureid ning teiste riikide praktikast lähtuvalt võib nakkushaigusega seotud olukord muutuda kiiresti ja ootamatult. Näeme murettekitavat olukorda Suurbritannias, kus kestab Delta-tüvest tingitud neljas laine. Näeme nakatumistelainet piiri taga Peterburis. Delta-tüvi ehk nõndanimetatud India tüvi murrab tasahilju sisse ka Eestisse ja on praegu domineerivast nn UK tüvest vähemalt ühe kolmandiku võrra kiiremini leviv. Seega tuleb praegu olla eriliselt ettevaatlik ning piirikontrolli tõhustamiseks kaalume koostöös partneritega erinevaid meetmeid, mille hulka võiks kuuluda senisest mõjusam või lausa kohustuslik testimine," selgitas Lanno.

Kriisiaegne tervishoiukorraldus toetub põhimõttele, et vahendid on piiratud ning seda tuleb ümber jagada, tagades eelkõige vältimatu abi osutamise võimekuse.

Eestis on tervishoiu ohuolukord jagatud kolme kategooriasse:

•        tase 1 - rakendatakse kriisi ohu korral;

•        tase 2 - rakendatakse juhul, kui tegemist on kriisiga, s.t. oht on realiseerunud ja  põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid;

•        tase 3 - rakendatakse juhul, kui tegemist on ulatusliku kriisiga.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: