Tartlased pidasid Emajõe festivali
Tartlased pidasid laupäeval Emajõe festivali, kus sai kaldalt nii jõeteemalisi viisijuppe laulda kui ka paadiparaadil sadadele alustele lehvitada. Traditsiooniliselt alustas festivali hommikune kalapüügivõistlus.
Pärast hommikust võistuõngitsemist jälgisid kalurid saakide kaalumist. Seekord oli kahe tunniga Emajõelt saadud suurim saak 7,3 kilo.
Kalapüügivõistluse võitja Veljo Sarapuu sõnul peitus edu saladus kiires nurupüügis. "Õige sööt teha nurule ja nii ta oli. Latikat on emajões palju. Praegu oli seda keerulisem küll kätte saada, aga kevadel oli seda nagu ikka emajões palju. Koha on see aasta vähem, aga see aasta see-eest suurem jälle," rääkis ta.
Pärast kalapüügivõistlust hakkasid paadimehed muusika ja laadamelu saatel valmistuma juba festivali kulminatsiooniks, ehk paatide paraadiks.
"Olgu nende muude üritustega kuidas on, aga jõeparaad on ikka poolkohustuslik. Kes on korra olnud ühel neist paatidest, siis on ikka tore kogukonnatunne. Siis on selgelt aru saada, kui palju Tartus neid paate reaalselt liigub," rääkis paadikapten Madis.
See on Baltikumi ainus sedasorti jõeparaad. Sadade aluste seast silmapaistvamad said kombekohaselt ka autasustatud.
See pole siiski viimane võimalus paadimeestel oma armastust Emajõe vastu näidata, sest juba järgmisel nädalal algab Sisevete festivali seilamisprogramm. Ja nagu paraadilt oli näha, suuremaid ja väiksemaid aluseid liigub Eesti sisevetel palju.
Ühe festivali korraldaja Gaute Kivistiku sõnul on igaühel oma tehnika tavapärasest sammust välja saamiseks. "Mõtled küll, et kõiki ilusaid asju ma teen homme või järgmisel nädalal. Tavaliselt tekib inimestel see võimalus alles pärast surma. Aga Emajõgi annab võimaluse ka enne surma natuke elada."
Toimetaja: Barbara Oja