Põhjaranniku merevee tegi külmaks idatuul

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Stroomi rand Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti põhjaranniku randade merevee tegi külmaks idatuul, mis puhus ülemiste veekihtide sooja vee minema.

Tavaliselt võiks eeldada, et suvel, kui ilmad on päikesepaistelised ja soojad, siis peaks ka merevesi randades soe olema. Miks vesi Soome lahes külmaks on läinud selgitab sünoptik Helve Meitern: "Nagu ikka, kui meil puhub vähemalt poolteist-kaks päeva paraja tugevusega idatuul, siis see puhub sooja vee pealt ära ja altpoolt tõuseb jahedam vesi pinnale. Tuulega kandub ta meie randadesse."

Vesi on Soome lahes on kihistunud, mis tähendab, et pinnakiht on päikese tõttu soe, kuid põhjakihid, mis asuvad umbes 30-40 meetri sügavusel, on jääkülmad.

"Kui [tuul] ülevalt sooja vee ära puhub, siis alt tuleb külm vesi asemele, seda kutsutakse eesti keeles õige nimega süvaveekerge, kuigi päris palju nimesid on. Inglise keeles on selle asja nimi upwelling," selgitas Eesti Mereinstituudi direktor Markus Vetemaa.

Meitern selgitab, miks ei lähe vesi külmaks saartel ja Läänemaal: "Esiteks ei ole seal sellist süvavee kerget. [Seal seda] naljalt ei teki, seal peavad teistsugused tingimused olema ja vesi on seal ka palju madalam, nii et ta on palju rohkem soojenenud. Soome lahel just see ongi, et siin on sügav ja põhjakihtide vesi on hästi külm ja tuul saab pikalt puhuda pikki Soome lahte. Liivi lahe ja Väinamere ääres ei ole tuulel kuskil kuhugi midagi puhuda ja kui puhub, siis see vesi on üldiselt soojenenud seal. "

Milline on veetemperatuuri kõikumise mõju veeasukatele, selgitab Mereinstituudi direktor Markus Vetemaa.

"Kui vesi on soe, on meil siin ühed liigid, kui vesi on külm, siis on teised liigid. Aga kohe peab selgeks tegema, et mitte midagi kahjulikku see kaladele loomulikult ei tee, sest tegemist on nähtustega, mida meil on olnud alati, aastatuhandeid, võib öelda isegi miljoneid aastaid on sellist asja olnud ja kaladel on selle jaoks kohanemismehhanismid. Ütleme, et sellised kalad, kes armastavad sooja vett, liiguvad siis kuskile mujale ja külma vee lembelised kalad, näiteks siiased, lõhilased ja räim tulevad vastupidi just selle külma vee peale kohale, et neid on seal palju."

Sünoptik Helve Meitern andis lootust, et vesi muutub varsti soojemaks.

"Kuna see tuul on natuke mandrist eemal, siis väga kiiresti soojenemine ei toimu, aga päev-päevalt peaks temperatuur tõusma ja nädala teisel poolel pöördub jälle tuul läänekaarde ning sealtpoolt tavaliselt kandub Läänemere soojema pinnakihi soojem vesi meile tagasi."

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: