Aasa sõnul võib riik lõpuks hakata ka Tallinna ühistransporti doteerima

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tallinna liiklus. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Et Tallinn, Harjumaa ning Raplamaa saaksid oma liinivõrgud ühendada ning luua ühise ühistranspordisüsteemi, tuleb ümber teha ka praegune riigipoolne rahastamissüsteem, ütles ERR-ile majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Majandusministeerium veab suurt projekti, millega soovitakse Tallinna, Harjumaa ja Põhja-Raplamaa ehk niinimetatud pealinnapiirkond siduda üheks ühistranspordisüsteemiks. Praegune seis, kus ühistransporti korraldavad piirkonnas omaette nii Tallinn kui ka ülejäänud kohalikud omavalitsused, ühistranspordikeskus ja Elron ning riik osi nendest doteerib ja teisi mitte, ei aita kuidagi kaasa ühistranspordi kasutajate hulga kasvule.

Ühistranspordisüsteemide integreerimist pealinnaregioonis soovitab ka värskelt valminud analüüs.

Taavi Aasa sõnul saab nüüd analüüsis esitatud ettepanekute järgi järgmise viie aasta jooksul panna rong, buss, tramm ning hajaasustuse nõudetransport sama sammu käima ja muuta erinevad ühistranspordivahendid üksteise pikendusteks.

"Kui saame omavalitsused ühele nõule ka rahastamismudeliga ning rakendame ühtse üleriigilise piletisüsteemi, jõuame juba lähiaastatel ühistranspordi korralduseni, mis on inimesele mugavam, kiirem ning kus ei pea enam ostma eraldi piletit bussi- ja rongisõiduks," lausus Aas.

Selles kõigeni jõudmisel on ees mitu takistust. Kui ühtne piletisüsteem, mis tegelikult hõlmaks kogu Eestit ja mitte ainult pealinnaregiooni, on rohkem tehniline küsimus ja selle ettevalmistamisega juba majandusministeeriumis tegeldakse, siis see, kuidas panna ühte jalga käima erineval rahastamismudelil põhinevad ühistranspordisüsteemid, on juba teine teema.

Näiteks Harjumaa ja Raplamaa maakonnaliine ja Elroni doteerib märkimisväärsete summadega riik, Tallinna ühistransporti rahastab aga ainult linn ise, riigilt ei saada sentigi. Lisaks on Tallinna elanikele pealinna ühistransport tasuta, teistele aga mitte.

Aasa sõnul tuleb riigipoolne rahastamine üle vaadata. "Meie ettepanek ongi käsitleda Tallinna ja lähipiirkonna ühistranspordisüsteemi tervikuna ja rahastamist ka terviklikult vaadata. Sealhulgas peaks Tallinna piirkonna ühistransporti finantseerima kombinatsioonis riiklik dotatsioon, piletitulu ja omavalitsuste osalus," lausus ta.

Tasuta või tasuline ühistransport?

Üks küsimusi, mis ikka ja jälle üles tõuseb, on tallinlastele tasuta ühistransport pealinnas. Aasa hinnangul ei tähenda ühise süsteemi loomine, et Tallinn peaks ka teiste omavalitsuste elanikele tasuta sõitu võimaldama.

"Sõit ei pea Tallinna külalistele tingimata olema tasuta, aga süsteem peab olema ühtne, loogiline ja samadel alustel. Ehk nii tallinlaste sõidud väljaspool Tallinna ühistranspordisüsteemi kui ka mittelinlaste sõidud Tallinnas peaksid toimima ühtse loogika alusel. Olgu selleks üks piletihind igaks sõiduks – sama linnatranspordis, maakonnaliinis ja ka rongis – tsonaalne jaotus või muu taoline," lausus Aas.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et tema hinnangul võiks ühistransport kogu piirkonnas olla tasuta, kuid see on võimalik ainult riigi toel. "Tallinnas jääb ka edaspidi igal juhul toimima tasuta ühistransport," lausus ta.

Aasa sõnul ei tasu loota, et riik hakkab omavalitsustele tasuta sõiduõigust kinni maksma.

"Kui omavalitsus soovib oma elanikele pakkuda tasuta sõiduõigust, siis selle võrra peab kasvama omavalitsuse omaosalus piletitulu arvelt. Harju- ja Raplamaal peaks suurenema eelkõige omavalitsuste omaosalus ühistranspordi arendamisel," lausus ta.

Aas märkis, et vaatamata tasuta sõidu võimalusele ja soodsamatele maakonnaliinidele on ühistranspordi – linnaliinide, rongide ja maakonnabusside – ristkasutus see, mis ühistranspordi endiselt väga kulukaks teeb.

"Näiteks Harjumaal kolmes tsoonis igapäevaselt maakonnabusse, ronge ja linnaliine kasutada soovivale Harjumaa elanikule maksab kahe teenusepakkuja ühiskuupileti ja ühe eraldi kuupileti puhul ühistransport 103 eurot kuus ning see ei sisalda kommertsliinide kasutamisvõimalust. Ehk kokkuvõttes peaks ühistranspordi rahastus kasvama, et kõigil, eriti madalama sissetulekuga inimestele, oleks võimalik kas tasuta või mõistliku raha eest liigelda," lausus Aas.

Tallinna ja Põhja-Eesti ühistranspordikeskus alustavad nüüd naaberomavalitsustega finantseerimise läbirääkimisi. Kokkulepeteni tahetakse jõuda 2022. aasta alguseks. Jätkub juriidiline analüüs, et luua ühine ühistranspordikeskus Tallinna, Harju- ja Põhja-Raplamaale.

Transpordiamet teeb aga üle-eestilise ühtse piletimüügisüsteemi loomise ettevalmistusi ning valmistab ette hanget koos suuremate linnade, ühistranspordikeskuste ja Elroniga.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: