Raudteede elektrifitseerimiseks on puudu 43 miljonit eurot
Raudteede elektrifitseerimise eelarvest on puudu veel 43 miljonit eurot. Sellest väikse osa saab Eesti Raudtee laenu abil katta, kuid ülejäänud tuleb leida pingelisest riigieelarvest.
Eesti üks suuremaid taristuprojekte, raudteede elektrifitseerimine maksab ühtekokku 279 miljonit eurot. Sellest 201 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidult ja 35 miljonit on Eesti omaosalus, et euroraha üldse kasutada saaks.
Järele jääb veel 43 miljonit. Selle raha eest tuleb teha töid turvanguseadmetega ja liituda alajaamadega. Muist rahast kulub projekteerimisele. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan rääkis, et alguses loodeti ka tööd ühtekuuluvusfondi abil teha.
"Aga rahastuse läbirääkimise käigus on nii projektiga mindud detailsemaks kui rahastuse tingimustega. Nüüd me teame, kust meil mingid osad tuleb katta muudest allikatest kui ühtekuuluvusfond."
Ministeerium pöördus Eesti Raudtee poole ja uuris, kas see saaks puuduva raha ise leida.
"Praegu me oleme arvestanud niimoodi, et umbes seitsme miljoni ulatuses sellest neljakümne kolmest miljonist me saame katta olemasolevate laenulimiitide piires," rääkis Eesti Raudtee finantsdirektor Andrus Kimber.
Veel kaks miljonit elektrifitseerimise ettevalmistamiseks loodab Eesti Raudtee saada Euroopa Ühendamise Rahastust, aga see selgub augustis. 20 miljoni eurose alajaamadega liitumise asjus peab riigifirma läbirääkimisi Elektrilevi ja Enefitiga ning uurib, kuidas saab kulusid ajatada. Samas tõdes Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann, et alajaamadega seotud kulud võivad ka plaanitust hulga suuremaks minna.
Niisiis on lahtine veel umbes 36 miljoni euro allikas.
"Sügisel, kui meil on Eesti Raudteega need muud finantseerimislahendused üle käidud ja on selgunud ka suvine majandusprognoos, siis saab minna juba selle puuduoleva summa aruteludesse riigieelarve ja RES-i raames," ütles Gailan.
Ta on veendunud, et nende mõnekümne miljoni taha raudteede elektrifitseerimine ei jää. Andrus Kimber lisas, et puuduolevat raha pole ka ilmtingimata järgmiseks aastaks tarvis. Tartu-suunaline raudtee peab olema elektrifitseeritud 2024. aastaks ja ülejäänud lõigud alles 2028. aastaks.
Küll aga viitas Kaido Zimmermann majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjas, et riigieelarve strateegiast on välja jäänud Eesti Raudtee prognoositava kahjumi katmine.
Kui riigifirmal kulub infrastruktuuri ülalpidamiseks rohkem raha kui ta tulusid saab, peab riik seaduse järgi vahe kinni maksma. Riigifirma hinnangul võib aastane puudujääk tulla umbes 15 miljonit eurot ehk 75 miljonit viie aasta jooksul.
Indrek Gailan rahustas, et seaduse järgi tulebki kulud-tulud nulli ajada iga viie aasta tagant.
"Ja teine pool on see, et ega me alati täpselt ei oska öelda, mis need kaubaveo mahud Eesti raudteel teevad. Et kui nad tõusevad, siis vastavalt see puudujääk väheneb, kui nad tõusevad, siis suureneb," selgitas Gailan.
Andrus Kimber täpsustas samas, et seni on riik Eesti Raudtee kulusid iga-aastaselt katnud. Kord viie aasta tagant suuremat summat saada oleks seaduse järgi tõesti võimalik, kuid hulga ebamugavam.
"Meil ei ole neid vahendeid selliselt planeerida, et me saaksime viienda aasta lõppu oodata. Nii et eelduslikult oleks riigil vaja need vahendid leida ka selle perioodi sees. Vastasel korral peaks Eesti Raudtee hakkama krediidiga seda puudujääki katma."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi