Seadusmuudatus lubaks politseinikul tööd jätkata ka kuriteokahtluse korral

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Politseinikud Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Siseministeeriumis on arutlusel eelnõu, mille jõustumisel oleks võimalik kriminaalmenetluses kahtlustataval politseinikul jätkata oma tööd.

Politseiniku vabastamist teenistusest reguleerib kaks seadust: avaliku teenistuse seadus ning politsei-ja piirivaleameti seadus. Kehtiv kord näeb ette, et kuritöö toimepanemise kahtlustusega politseinik tuleb teenistusest vabastada. Uue eelnõuga soovitakse, et politseinik, keda kahtlustatakse kriminaalkuriteos, saaks jätkata oma tööd seni, kuni kohus langetab otsuse.

"Selle aasta alguses tegi riigikohus otsuse ja tunnistas põhiseadusvastaseks sellise olukorra, kus politseinik vabastatakse teenistusest seetõttu, et teda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises," rääkis siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister.

Uus eelnõu tähendab, et politseiametnik saaks jätkata tööd oma kohal või ta viiakse üle teisele ametikohale või kõrvaldatakse menetluse ajaks teenistusest. Paratamatult tekib aga küsimus, et kui politseiametnik jätkab oma tööd, ega ta siis uurimist mõjutada saa.

"Jah, ma saan aru, et selline mõte võib tekkida, et politseinikul on suurem võimalus uurimist mõjutada kui teistel inimestel, kuid tegelikult see ei ole nii," ütles Meister.

"Mitte ainult kuriteos kahtlustatava politseiniku puhul ei tule vältida uurimise mõjutamist, seda tuleb teha igas kriminaalmenetluses. Selleks on juba praegu kehtivates seadustes erinevad meetmed olemas, näiteks vahi alla võtmine või teatud isikutega suhtlemise piiramine."

Politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo juht Priit Pärkna ütles, et kriminaalmenetlus on asjaolude kontrollimiseks ja tõe väljaselgitamiseks. 

"Kui nüüd vaadata ainult kriminaalmenetlust, siis see ei ole ainuke võimalus inimeste või meie töötajate osas asjaolude väljaselgitamiseks. Teine võimalus on ka distsiplinaarmenetlus, mis tegelikult täpselt samamoodi annab meile ülevaate toimunud sündmusest ja millele järgneb ka siis otsus, kas inimest karistada või mitte karistada," selgitas Pärkna.

Pärkna tõdes, et selliseid juhtumeid tuleb siiski aega-ajalt ette ja peamiselt on need seotud inimestega, kes tunnevad, et politseiametnik on neile liiga teinud.

"Väga palju on just neid, kus inimesed tunnetavad, et neile on justkui politsei poolt liiga tehtud, aga asjaolude käigus selgub tegelikult, et tegemist oli täiesti proportsionaalse, politsei taktikaliste jõuvõtete kasutamisega."

Eelnõu on saadetud ministeeriumidele kooskõlastamiseks, mille tähtaeg on augusti lõpus. Eelnõu peaks riigikokku jõudma septembrikuu jooksul.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: