Terviseamet: nakatumine kasvab, nakatumisnäit kerkib augustis üle 100
Kuigi koroonaviirusega nakatumise kasvu kiirus pidurdus eelmisel nädalal, kasvab jätkuvalt siiski nakatunute arv, märkis terviseamet eelmise nädalal epiidülevaates. Praeguse prognoosi järgi toob augusti teine pool üle saja tuvastatud nakatunuga päevad.
Eelmise nädala jooksul lisandus 375 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga suurenes uute juhtude arv 24,6 protsenti, selgus terviseameti epiidülevaatest.
Kuigi tuvastatud nakatunute arvu kasvu kiirus on pidurdunud, on COVID-19 haigestumus endiselt kasvutrendis. Samas loodab terviseamet praegustele andmetele toetudes, et nakkuse leviku kiirus ei kasva ka järgmistel nädalatel.
Nakatumise kasvutrend tähendab siiski seda, et selle nädala keskmine päevaste tuvastatud nakatumiste arv jääb 70 ja 80 vahele ning viimase seitsme päeva nakatumisnäit 100 000 inimese kohta tõuseb 65-ni. Kolmapäeva seisuga oli see 57.
Järgmisel nädalal peaks prognoosi järgi seitsme päeva nakatumisnäit kerkima juba 75 kanti.
"Praegu prognoosime, et juuli lõpp-augusti algus peaks tooma juba üle 500 nakatunu nädalas ning augusti keskpaigaks ületab 14-päevane nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta 100 piiri," ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp.
Eelmisel nädalal kasvas nakatumine pea kõikjal Eestis, vaid Ida- ja Lääne-Virumaal registreeriti langus, vastavalt 21,2 ja 20 protsendi võrra. Stabiilsena püsib haigestumus Hiiumaal ja Raplamaal.
Kõrgeim juurdekasv on kahel järjestikusel nädalal Jõgevamaal (139 protsent), Võrumaal (108,3 protsenti), Läänemaal (132 protsenti) ja Pärnumaal (77,1 protsenti).
Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on endiselt Raplamaa (72,1/100 000 inimese kohta), Võrumaa (70,6), Pärnumaa (77,1) ja Harjumaa (55,9).
Nakatumiskordaja R on esmaspäeva seisuga Eestis vahemikus 1,1–1,3, nädala varem oli vahemik 1,0–1,2. Samas ainuke piirkond, kus R on kasvutrendis, on põhja regioon.
Nakkust toodi enim Soomest ja Venemaalt
Eelmisel nädalal registreeriti 75 riiki sisse toodud haigusjuhtu, nende osakaal moodustas 22,7 protsenti juhtude üldarvust. Kõige rohkem haigusjuhte oli seotud reisimisega Venemaal ja Soomes, mõlemast riigist toodi nakkust Eestisse 15 juhul.
Endiselt on Eestis enim haigusjuhte seotud delta ehk India tüvega, paar nädalat tagasi muutus see Eestis domineerivaks ning on alanud delta tüve Eesti-sisene levik. Ainuke maakond, kuhu pole delta tüvi veel jõudnud, on Hiiumaa.
Surmaga on lõppenud 1271 haigusjuhtu ehk 0,96 protsenti COVID-19 juhtudest. Eelmisel nädalal suri üks 81-aastane vaktsineerimata inimene.
Toimetaja: Marko Tooming