Eestlased eelistavad maksevahendina üha rohkem pangakaarti
Suletud ühiskond ja kontaktide vähendamise vajadus on toonud muutusi eestlaste tarbimisharjumustesse. Üha rohkem kasutavad inimesed sularaha asemel pangakaarti ning poodi mineku asemel tehakse ostud veebist.
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialisti Tiina Soosalu sõnul moodustas 2016. aastal e-ostude osakaal kõikidest pangakaardiga tehtud tehingutest vaid kolm protsenti, kuid möödunud kevadel tõusis ostude osakaal koguni 14 protsendini.
Pangakaarti kasutavad inimesed üha rohkem nii Eesti kui ka välismaa veebipoodides.
Lisaks on järjest suurem osakaal Soosalu kinnitusel igapäevastel esmatarbekaupadel, näiteks toidul.
Selle aasta juunis tegid inimesed pangakaardiga 123 000 e-ostu päevas, mida on 2,5 korda enam kui 2019. aasta juunikuus.
Samuti on märkimisväärselt suurenenud kaardimaksete hulk. Juunis tegid Eesti tarbijad müügikohtades enam kui miljon kaardimakset 18,5 miljoni euro väärtuses. Kaardimaksete arv oli 10 ja käive 12 protsenti suurem kui eelmise aasta juunis. Tegu on juunikuiste rekordnäitajatega läbi ajaloo.
Kaardimaksete puhul sooritatakse poes keskmiselt iga teine ost viipemaksega ning pea kõik Eestis kasutusel olevad makseterminalid on varustatud viipevõimekusega.
Ehkki nii viipemaksed kui ka e-ostud on üha tugevamalt juurdumas, on kriis selgelt mõjutanud eestlaste reisimist. Selle vähenemisele annab Soosalu sõnul kinnitust see, et selle aasta juunis maksti välismaal kaardiga ligi poole vähem kui 2019. aasta juunis enne kriisi.