Kui kevad-talvisel perioodil olid nakatumiskolded seotud valdavalt töökohtade ja lasteasutustega, siis nüüd on need terviseameti andmetel seotud eeskätt ürituste ja koosviibimistega, alates sünnipäevadest ja kontsertidest, lõpetades spordi- ja lastelaagritega. Koldeks loetakse ühest nakatumispaigast alguse saanud haiguspuhang, kus on vähemalt viis nakatunut.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Juta Varjas kinnitas ERR-ile, et nakatunute hulgas on igas vanuses inimesi, kuid valdavalt annavad tooni noored aktiivsed inimesed, kes liiguvad palju ringi.

"Kuni 18-aastaseid on umbes 15 protsenti haigestunutest," täpsustas Varjas. "Jälgime väga hoolega, kui palju on haigestunutest vaktsineerituid. Kollete puhul oleme märganud, et on üksikud vaktsineeritud juhtumid. Neil inimestel on sümptomid olnud väga tagasihoidlikud ja meile teadaolevalt pole nad hospitaliseerimist vajanud."

Samas ei osanud Varjas öelda, kas ja kui palju on vajanud haiglaravi ülejäänud nakatunud haiguskolletes.

Lõuna regioonis on hetkel 12 aktiivset kollet kokku 111 nakatunuga. Üks neist on töökoha kolle, viis perekollet ja kuus muud kollet. Muude kollete seas on ka üks suur meelelahutusasutuse kolle, mille nime aga terviseamet ütlema ei soostunud.

Lääne regioonis on viis kollet (üks töökohakolle, neli muud kollet), mis aga kokku annavad 119 nakatunut.

Neist kahest regioonist on võrsunud ka Eesti suurimad kolded: Pärnus toimunud muusikafestivalilt Beach Grind (66 nakatunut), kaitseväest (Tapa linnakus on nakatunuid 40 ja Võrus 10), Rally Estonialt (21 nakatunut) ja Häädemeestel toimunud lastelaagrist (33 nakatunut).

Põhja regioonis on koldeid seitse ja nakatunuid 62. Neist 13 on Hageri hooldekodu koldes (kuus töötajat, seitse elanikku), kuid Varjas ei osanud öelda, kas nakatunud olid vaktsineeritud või ei. Teada on siiski, et nakatunute sümptomid rasked ei ole. Lisaks hooldekodu koldele on Põhja regioonis kaks töökohakollet, üks perekonnakolle ning kolm muud kollet.

Ida regioonis on hetkel kaks kollet kokku 45 nakatunuga.

"Meelelahutusüritused on riskikoht, sest inimesed seisavad seal lähestikku, räägitakse kõvema häälega ja tantsitakse," ütles Varjas.

Ta kinnitas siiski, et kõiki koldeid suudetakse praegu veel hallata ja jälgida.

"Aga töö läheb iga päevaga üha keerulisemaks," tõdes Varjas.

Niipea, kui inimene saab positiivse testitulemuse, võtavad terviseameti "koroonadetektiivid" temaga ühendust, enamasti juhtub see veel samal päeval. Üksnes juhul, kui inimese kontaktandmed on valed või teda ei saada kätte, võib ühendusesaamine aega võtta.

Varjas ütles, et nakatunule esitatakse palju isiklikke küsimusi, et tema käigud ja kokkupuuted teiste inimestega võimalikult ulatuslikult välja selgitada, mis aitab nakkusohule piiri panna. Enamasti on inimesed selle suhtes mõistvad olnud ja teevad kenasti koostööd, vaid üksikutel juhtudel on olnud põhjust kahtlustada, et inimene ei pea karantiinireeglitest kinni, mistõttu tuleb teha talle kontrollkõnesid või kaasata tegevuse kontrolliks politsei.