Pool hasartmängumaksust suunatakse edaspidi suurde eelarvepotti

Eelnõu järgi jääb kultuurkapitalile nende osa hasartmängumaksust alles
Eelnõu järgi jääb kultuurkapitalile nende osa hasartmängumaksust alles Autor/allikas: Marko Mumm / Eesti Kultuurkapital

Valitsus plaanib suurema osa hasartmängumaksu laekumisest kindlatest kuluridadest lahti siduda, mis tähendab, et paljude seni hasartmängumaksust raha saanud projektide toetamine otsustataks edaspidi tavaliste eelarvearuteludega. Praeguse prognoosi järgi kaotavad need projektid nelja aastaga üle 11 miljoni euro.

Kokku kogutud hasartmängumaksust umbes 48 protsenti läheb kultuurkapitalile. Ülejäänu jagatakse praeguse nelja ministeeriumi vahel. Kusjuures hasartmängumaksu seadus paneb paika, milleks seda raha tohib kulutada.

Näiteks sotsiaalministeerium saab 15,3 protsenti kogutud maksust ja tohib seda kulutada projektidele, mis on seotud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite, puuetega inimeste või hasartmängusõltuvusega.

Värske eelnõu järgi jääb kultuurkapitalile nende osa alles. Kuid seni ministeeriumitega seotud osa liigub üldisesse riigieelarvesse. Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla sõnul on sellele muudatusele mõeldud aastaid.

"Taolised sihtotstarbelised tulud on alati seotud teatava riskiga," ütles Uusküla. Esiteks on alati võimalik, et maksukogumine läheb hästi ja raha tuleb eelarvesse plaanitust rohkem. See tähendab, et aasta lõpus on raha üle.

"Kunagine rahandusminister Jürgen Ligi tõi selle suurepäraselt välja, et kui laekub hästi, kiputakse kulutama asjade peale, mida ilmtingimata tarvis ei ole," märkis Uusküla. "Aga teil on ju teada, et riigieelarvega on meil väga pingeline seis."

Teine ja raha saavate projektide mõttes olulisem risk on see, kui maksu kogutakse plaanitust vähem. "Siis ei saa realiseerida neid projekte, mis on olnud plaanis. Me oleme olnud tunnistajaks sellisele asjale, kui kõik need rahajagajad pöörduvad rahandusministeeriumi poole ja küsivad seda puuduolevat raha, sest maksuraha ei laekunud nii palju," rääkis Uusküla.

Tegevusi, mis praegu saavad kindla osa hasartmängumaksust, rahastatakse tõenäoliselt edasi ka järgmisel aastal. Kuid see on juba tavaliste eelarveläbirääkimiste küsimus. "Ehk siis ministeeriumidel on endal nii-öelda vabad käed otsustada, mille jaoks ja kui palju kulutatakse," sõnas Uusküla.

Vabaühenduste liidu huvikaitsejuht Alari Rammo usub, et suur osa inimesi pole kunagi aru saanud, miks mõne valdkonna kulud kindla maksulaekumisega seotakse. Sestap leiab ta, et muudatus suurt sisulist muutust kaasa ei too.

"Tõenäoliselt on selle muudatuse miinuseks just selline tajutav ebakindlus, et kui palju ja kuhu edaspidi toetusi minema hakkab," märkis Rammo, kuid lisas, et midagi ei suuda tagada ka praegune kord. "Vähemalt mitte kuidagi ennustatavalt. Sest protsent võib olla ühest miljonist ja protsent võib olla sajast miljonist."

Positiivsena tõi Rammo välja, et enam ei pea vaidlema, kuidas hasartmängumaksu seadust tõlgendada ehk mida täpselt tohib ja mida ei tohi toetada. "Kaob näiteks probleem sotsiaalministeeriumis võrdse kohtlemise poliitikate toetamisega, mille väljamaksed eelmine rahandusminister mullu kevadel peatas," ütles Rammo. "Kaob ka osade inimeste mure, et nende tööd rahastatakse teiste inimeste pahede arvelt, kuigi kulkale (Eesti Kultuurkapital – toim.) jäetakse see protsent kavalalt alles."

Rammo pakkus, et kultuurkapitaliga jäetakse hasartmängumaksu osa seotuks, et eelnõu üldse riigikogust läbi läheks. "Kultuuriinimesed ilmselt on natukene konservatiivsemad," ütles Rammo.

Marek Uusküla ei osanud öelda, miks seadusemuudatusega poolel teel seisma jäädakse. "Siin ma saan avaldada ainult isiklikku arvamust," ütles Uusküla. "Ja see on see, et tulude-kulude lahtisidumine peaks olema üldine. Ehk see peaks puudutama ka kultuurkapitali."

Prognoositud laekumistest saaks ministeeriumid 11 miljonit vähem

Põhimõttelise otsuse niisuguse seadusemuudatusega välja tulla tegi valitsus juba kevadel riigieelarve strateegiat kokku pannes. Selleks, et muudatus sujuvam oleks ja seni toetatud projektidele mingit kindlust anda, pandi paika ka järgmise nelja aasta rahastamine.

"Aastatel 2022-2025 jäävad kulud 2021. aasta tasemele," ütles Uusküla.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et sisuliselt tähendab niisugune kokkulepe ministeeriumidele miinust. Selleks aastaks prognoositakse hasartmängumaksu laekumist 29,7 miljonit eurot. Järgmisteks aastaks peaks see kevadprognoosi järgi kasvama 32,4 miljoni euroni ja 2025. aastaks 37,3 miljoni euroni.

See tähendab, et kui praegused reeglid jääksid kehtima ja prognoos paika peaks, saaks ministeeriumid 2025. aastal hasartmängumaksust 19,5 miljonit. Uute reeglite järgi saaks nad kokku neli miljonit vähem. Järgmise nelja aasta peale jääks ministeeriumid ilma pisut enam kui 11 miljonist eurost.

Kultuuriministeeriumi hinnangul võib selle tulemusel väheneda meie sportlaste konkurentsivõime ja rahata jääda kuni sada väiksemat projekti väljaspool keskusi. Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul nõuavad programmid juba praegu rohkem raha, kui seda anda saab. Sotsiaalministeerium märgib, et nende valdkond jääks ilma 3,3 miljonist eurost.

Marek Uusküla rõhutas, et need arvutused on kõigest hüpoteetilised ja lähtuvad eeldusest, et prognoositud hasartmängumaksu summad ka päriselt kokku kogutakse. Sama märkis ka Alari Rammo, kes lisas, et kivisse pole raiutud ka riigieelarve strateegia. Ehk praegu fikseeritud summasid ei keela keegi järgmistel aastatel ümber vaadata.

"Ja ka järgmine aasta vaadatakse jälle kõik numbrid üle. Siin ei panda midagi 2025. aastani lukku, vaid see on taas iga-aastaste eelarveläbirääkimiste teema ministritele," ütles Rammo.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: