Sinimäe kaitselahinguid kogunes meenutama paarsada inimest. Korraldajate hinnangul on nende seas palju aate- ja mõttekaaslasi, kuid väga suur hulk on ka neid, kelle esivanemad Sinimägedes 77 aastat tagasi võitlesid. Küll võõras mundris, aga Eesti eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma usun, et need inimesed, kes siia tulevad ja kui nad seda risti juba eemalt nägema hakkavad ja kui nad mäkke üles tulevad, siis nii kui minul praegu hakkab hääl katkema, nii on ka nendel inimestel tõenäoliselt see tunne, et nad tulevad justkui sellesse ajajärku. Nad tunnetavad, et see on kõik see, mida nemad oleks suutelised ja nõus täna läbi elama," rääkis korraldaja Heiki Magnus.

"Tähtpäeva tähistatakse rahva poolt väga paljudes kohtades ja hoitakse meeles. Aga riik nagu distantseerub sellest, see nagu ei ole hea. Kõik tahavad hästi elada, aga keegi ei mõtle, kuidas me selle saavutanud oleme," kommenteeris Lääne-Harju valla elanik Ivo Meller.

Magnuse sõnul panid kaitseväelased riigi esindajatena memoriaalile pärja kogu Eesti rahva nimel. Poliitikute kõnesid pole aga Grenaderimäele vaja.

"See on siin selline püha paik, ta on justkui kalmistu. Siin on mitmekümne tuhande inimese säilmed ja me ei saa siin poliitiliseks minna," ütles Magnus.

1944. aasta suvel toimunud Sinimägede lahingut peetakse kõige ohvriterohkemaks lahinguks Eesti pinnal. Arvatakse, et ainuüksi eestlasi hukkus Sinimägedes umbes 2500.