Eestilt saab varjupaika taotleda vaid Eestis või piiril

Migrandilaager Verebiejais.
Migrandilaager Verebiejais. Autor/allikas: ERR

Rahvusvahelist kaitset ei saa illegaalne immigrant Eestilt taotleda saatkondades ega kirja teel. Rahvusvahelise kaitse taotluse saab esitada ainult isiklikult kas piiripunktis või politsei- ja piirivalveameti (PPA) teeninduspunktides.

"Rahvusvahelise kaitse menetlus koosneb esmastest toimingutest ja sisulistest menetlustoimingutest. Põhimõte on, et illegaalsete immigrantide väljasaatmismenetlused viiakse läbi võimalikult kiiresti. Ühelt poolt on oluline anda inimesele kindlus tema õigusliku seisundi kohta, et ta ei saa Eestisse jääda, vaid peab oma koduriiki tagasi pöörduma. Teiselt poolt on vajalik viia menetlus läbi Eesti maksumaksja raha mõistlikult kasutades," ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Anneli Viks.

Esmalt võetakse taotlejalt sõrmejäljed, tuvastatakse isik, võetakse hoiule dokumendid ja tõendid, hinnatakse inimese võimalikku kuuluvust haavatavasse gruppi, kontrollitakse võimalikku ohtu Eesti julgeolekule ja avalikule korrale ning võetakse esimesed ütlused taotluse esitamise põhjuste kohta, lisas Viks. "Seejärel toimetatakse illegaalne immigrant kas menetluskeskusesse või kinnipidamiskeskusesse."

"Seejärel korraldatakse põhjalik küsitlus, kontrollitakse tõendeid, analüüsitakse selgitusi ja immigrandi koduriigis valitsevat olukorda ning langetatakse otsus, kas konkreetne inimene vajab rahvusvahelist kaitset," rääkis Viks. "Kui kaitsevajadust ei ole, siis saadetakse inimene tagasi kodumaale. Kui kaitsevajadus on, siis antakse inimesele tähtajaline elamisluba."

Eestil on Euroopa Liidu välispiiri riigina kohustus tõkestada ebaseaduslik piiriületus, võidelda piiriülese kuritegevusega ning kinni pidada ebaseaduslikult piiri ületanud isikud ning täita ka rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi. "Esmajoones tuleb tagada, et ühtegi isikut ei saadeta tagasi kohta, kus tema elu oleks ohus. Eesti vaatab läbi kõik varjupaigataotlused, mille eest me vastutavad oleme, ja kui inimene varjupaika vajab, siis Eesti talle selle ka annab," ütles Viks.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: