Ohvriabisse pöördumise peamiseks põhjuseks on perevägivald

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Pärnu naiste tugikeskus. Autor/allikas: ERR

Ohvriabisse jõudis esimesel poolaastal rohkem uusi abivajajaid kui eelmisel aastal sama aja jooksul. Peamiseks pöördumise põhjuseks on perevägivald.

Selle aasta esimesel poolaastal on sotsiaalkindlustusameti ohvriabisse jõudnud 1648 uut lähisuhtevägivallaga seotud juhtumit. See on saja juhtumi võrra rohkem kui eelmisel aastal.

Selle aasta esimest poolaastat iseloomustab eelmise aastaga võrreldes aga väiksem surmaga lõppenud vägivallajuhtumite osakaal ning suurem hulk abini jõudnud peresid.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna arendustalituse eksperdi Virve Kassi hinnangul on see ainult hea, et inimesed jõuavad abini ja julgevad pöörduda toe saamiseks spetsialistide poole.

"Teeme iga päev tööd, et tõsta inimeste teadlikkust lähisuhtevägivallast ja abivõimalustest. Oleme panustanud koostöösse politseiga ning iga lähisuhtevägivallaga seotud reageerimise puhul annab politsei infot ohvriabi teenuste kohta," selgitas Kass. "Aastatega on suurenenud nii politsei, kohaliku omavalitsuse töötajate kaudu kui ka otse ohvriabitöötaja poole pöördujate hulk. See ei tähenda, et suhetes oleks rohkem vägivalda, vaid rohkem abivajajatest jõuab sobiva toeni."

Surmaga lõppevaid juhtumeid vähem

Kõige suurema osa ohvriabi juhtumitest moodustavad lähisuhtevägivalla juhtumid.

"Tänavu on esimesel poolaastal ohvriabitöötajateni jõudnud 2292 uut juhtumit, millest 1648 olid seotud lähisuhtevägivallaga," tõdes Kass, lisades, et samal ajal on raskete lähisuhtevägivalla kuritegude arv võrreldes eelmise aastaga langenud.

Kui mullu esimesel poolaastal hukkus lähisuhtevägivalla tagajärjel kaheksa inimest, siis tänavu on esimese kuue kuu jooksul hukkunud üks inimene. Lähisuhtevägivallas abi saamiseks on tihedamini pöördutud ka kriisitelefonile (614 kõnet) ning vägivallast loobumise teenusele (283 uut inimest).

Kõige enam pöördutakse kriisitelefonile 116 006 seoses perevägivallaga – esimesel poolaastal pöörduti 614 korral, mullu sama aja jooksul 557 korral. Kokku on selle aasta esimeses pooles tulnud kriisitelefonile 2458 pöördumist, eelmisel aastal 2239 pöördumist.

Peale perevägivalla pöördutakse kriisitelefonile enim seoses sotsiaalsete probleemide, võõra poolt toime pandud vägivalla tõttu ja suitsiidimõtetega.

Vägivallast loobumise tugiliinile 660 6077 on tänavu esimese poole aasta jooksul pöördunud 283 uut klienti, kellest 238 oli mures enda vägivaldse käitumise pärast. Kokku toimus esimesel poolaastal 815 nõustamist. Enamik (85 protsenti) tugiliinile oma vägivaldse käitumise pärast pöördunutest on meessoost ning saanud info tugiliini kohta prokuratuurist (35 protsenti pöördunutest) või politseist (30 protsenti pöördunutest).

Naiste tugikeskused pakuvad abi ja toetust naistevastase vägivalla ohvriks langenud naistele ja kaasasolevatele lastele.

"Tänavu esimesel poolaastal aitasid naiste tugikeskused 1284 naist, st see jäi samasse suurusjärku eelmise aastaga. Enamik tugikeskusesse pöördunud klientidest vajab nõustamist, psühholoogilist ja juriidilist abi," rääkis Virve Kass.

Majutust vajas 64 naist ja 34 last, mis on vähem kui eelmisel aastal samal ajal (siis 83 naist ja 47 last). Vanuselt jäi enim naisi vahemikku 25-49-aastat ning valdavalt oli vaja nõustada eesti keeles (802 naist). Venekeelseid abivajajaid oli 278. Esimesel poolaastal pöördus tugikeskustesse ka 17 välisriigi kodakondsusega inimest.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördus esimesel poolaastal 77 inimest, kellest 30 olid alaealised. Vägivalla toimepanijaks oli enamikel juhtudel kannatanule tuttav inimene ning seksuaalvägivald toimus ohvri või toimepanija kodus. Enamasti ei kaasne seksuaalse ründega vigastusi põhjustavat füüsilise jõu kasutamist, sest enamik ohvreid on liiga hirmul ja tarduvad, mistõttu pole pea pooltel ohvritest kehalisi vigastusi. Kokku on alates 2017. aastast pöördunud kriisiabikeskustesse veidi üle 500 seksuaalvägivalla ohvri.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: