Soomes on kooliaasta alanud augusti teisest nädalast juba viiskümmend aastat, alates laupäevase õppetöö kaotamisest 1971. aastal.

Latokartano põhikoolis lähtutakse augustikuise õppe korraldamisel siiski põhimõttest, et kooliaasta algus ei pea tähendama suve lõppemist.

"Me kasutame palju välitingimusi, siin Viikki linnaosas on väga head võimalused väljas liikuda. Pealegi on praegu jõus ka soovitus võimalikult palju väliõpet korraldada. Sellise ilusa ilmaga on seda hea teha," rääkis Latokartano põhikooli direktor Teemu Lappalainen "Aktuaalsele kaamerale".

Latokartano 800 õpilasest on eesti-soome õppes 73. Mullu nõudis koroona lõivu ning peamiselt eesti keeles kooliteed alustav 1. klass jäigi avamata. Sel aastal on aga eesti õpilaste arv taas tõusuteel.

"Täna hommikul oli mul klassis 15 väikest armast last, eestlased: kümme tüdrukut, viis poissi," ütles Latokartano põhikooli 1. klassi õpetaja Merle Vilu.

Kõige rohkem peavad vaeva nägema need Eestist pärit lapsed, kes on enne Soome kolimist õppinud Eesti koolides viis kuni seitse aastat. Neil oleks põhjust enne Soome tulekut soome keelega süvendatult tegelda, sest mida vanem klass, seda suurem on soomekeelse õppe osakaal.

"Need, kes olid iseseisvalt õppinud ja võtnud eraõpetaja, said hakkama ja said sisse. Aga nendel on väga, väga suur töö ees," kinnitas Latokartano põhikooli õpetaja Marika Nisov.

Kuid kui veel 1990. aastatel püüdis nii mõnigi Soomes elav eesti pere oma päritolu varjata ning kiiresti soomestuda, siis mõnekümne aastaga on pilt tugevalt muutunud.

"Kui me 25 aastat tagasi alustasime selle eestikeelse õppega, siis üks eesmärk oligi lapse identiteedi säilitamine ja tugevdamine. Nüüd nagu sellist probleemi, et ei julgeks avalikult eestlane olla, üldjuhul ei ole. Vähemalt meie koolis küll mitte," ütles Latokartano põhikooli õpetaja Anne Ribelus-Jokela.

Kokku alustas Soome põhikoolides sel nädalal õppetööd üle poole miljoni õpilase.