Toiduameti seire: viiendik pakenditest esitab toote kohta valeinfot

Enim eksitatakse tarbijat kalatoodete kohta esitatava infoga.
Enim eksitatakse tarbijat kalatoodete kohta esitatava infoga. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Toiduameti mullune seire tuvastas, et 21 protsendil juhtudest ei vastanud toidu koostis pakendil lubatule. Kalatoodete puhul eksitatakse tarbijat enim.

Põllumajandus- ja toiduamet, kelle kohustus on seirata ka seda, et toidu kohta pakendil esitatav teave sisule vastaks, kontrollis mullu toiduteabe nõuetele vastavust 6174 korral. 21 protsendil juhtudest ei vastanud pakendil esitatud info sisule ehk tarbijale anti toidu koostise kohta valeinfot. See tehti kindlaks valdavalt kindlaks dokumentide põhjal.

Laboratoorset kontrolli teeb toiduamet oluliselt vähem, keskendudes neis igal aastal mõnele kindlale toidugrupile. Möödunud aastal kontrollis amet laboratoorselt kalatooteid. Analüüsid võeti 110 tootest, millest 15 protsendi puhul ei vastanud mõõtmistulemus pakendil lubatule. Enim oli eksimusi rasva- ja soolasisalduse märgistamisega, järgnes väärinfo süsivesikute kohta ning vähim oli eksimusi valkude ja küllastunud rasvhapete märgistamisega.

Milliste toodete pakendiifoga tarbijat eksitati, toiduamet ei väljastanud.

Kuna loodusliku toidu koostis võibki kõikuda, on väärtuste arvutamisel sellega juba arvestatud. Hälvetena läheb arvesse info, mis ületab ka lubatud kõikumisi.

Näiteks kui toidu sajas grammis on märgitud rasvade sisalduseks 8,5 g, on lubatud hälve +/-1,5 g ehk 20 protsenti. See tähendab, et mõõdetud väärtus (analüüsitulemus) peaks jääma vahemikku 7,0 g – 10 g. Sellisel juhul vastab mõõdetud väärtus märgistusel esitatule.

Ka suhkru- ja soolasisalduse märgistus võib kõikuda kuni 20 protsenti tegelikust. Vitamiine aga võib olla 50 protsenti rohkem kuni 35 protsenti vähem märgitust; mineraaltoitaineid aga vahemikus 45 protsenti rohkem kuni 35 protsenti vähem märgitust.

"Toitumisteabes esitatud toitainete väärtused peavad olema keskmised väärtused. Toit saab alguse valdavalt looduslikest koostisosadest. Looduslike erinevustega seotud ning tootmis- ja säilitamisetapis asetleidvate kõikumiste tõttu ei sisalda toit alati täpselt märgistusel esitatud koguses toitaineid. Märgistusel oleva toitumisteabe tõesuse hindamiseks on Euroopa Komisjoni juhendiga ette antud lubatud hälbed. Lubatud hälbe suurus on sõltuvuses toitainest ning toitaine kogusest," selgitas põllumajandus- ja toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg.

Muude toodetega vähem probleeme

Kalatoodetega ongi hälbimisi pakendiinfost tuvastatud enim.

"Paraku on kala selline tooraine, mida iseloomustab suur looduslike erinevustega seotud kõikuvus," selgitas Ramjalg seda anomaaliat.

Varasemate aastate kontrollid teistes tootegruppides on andnud vähem väärtulemusi. Samas on ka kontrollitavate toodete hulk väga väike olnud.

Näiteks 2017. aastal kontrollis amet piimatooteid, ent laboratoorne kontroll tehti üksnes kaheksale tootele. Neist ühe puhul ei vastanud valkude kohta esitatud info tegelikkusele.

2018. aastal kontrolliti hakkliha ja viinereid. 30 hakklihaproovist ei vastanud lubatud koostisele üks, 48 viineriproovist aga neli, mis teeb eksimuste protsendiks 8,3.

"Eelnevast saab järeldada, et ühtlase konsistentsiga ehk homogeensete toodete analüüsitulemused langevad paremini kokku märgistusel esitatuga," kommenteeris Ramjalg. "Analüüsitud kalatoodete hulgas on olnud tooteid, kus kala on näiteks marinaadis või muus kastmes, s.t toode ei ole pakendis ühtlase konsistentsiga. Selliste toodete analüüsitulemused on tõenäoliselt suurema kõikuvusega."

Toitumisalase teabe vastavus toote sisule on oluline eeskätt nendele tarbijatele, kes jälgivad toitainete sisaldust. Mõni eelistab rasva-, teine süsivesikuvaest toidulauda. Kui aga toote koostis erineb pakendil esitatust, on see tarbija eksitamine.

"Väga oluline on märgistusel esitatava toitaine koguse täpsus siis, kui esitatakse lisaks ka mingi toitumisalane väide. Näiteks väite "palju valku" korral peab analüüsitulemus ehk tegelik valgusisaldus vastama vähemalt väite esitamise tingimusele, kus valk peab andma vähemalt 20 protsenti toidu energiasisaldusest. Alles seejärel hinnatakse analüüsitulemuse vastavust märgistusel esitatule," selgitas Ramjalg.

Toiduainete kontrolli viivad läbi toiduameti ametnikud üle Eesti, neid on kokku umbes 90. Enamasti käib töö dokumentide kontrollimise alusel. Toitumisalase teabe laboratoorne kontroll on vaid osa sellest tööst.

"Tööstus- või tootmisettevõtetes hinnatakse reaalse toote märgistuse tõesust ja esitamise nõuetekohasust toote retsepti, tootes kasutatud koostisosade spetsifikatsioonide, tehnoloogilise skeemi põhjal. Lahtise toidu müügikohtades, nagu kauplused, turud, laadad, toitlustusettevõtted, kontrollitakse, kas nõutav toidualane teave on esitatud ja kas see teave on vastavuses toidu kohta esitatavate andmetega (dokumentide põhjal). Kaugmüügi (e-kaubandus) korral kontrollitakse, kas nõutav toidualane teave on tarbijale kättesaadav ja nõuetekohaselt esitatud," kirjeldas Ramjalg kontrolöride tööd.

Toitumisteavet peab pakenditel esitama alates 2016. aasta lõpust, seetõttu algas ka esitatava info kontroll 2017. aastast.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: