Uuring: USA valgete populatsioon vähenes esimest korda ajaloos
USA üksikasjalikud 2020. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et valgete elanike koguarv vähenes esimest korda riigi ajaloos. USA rahvaarv kasvas viimase kümnendiga 7,4 protsenti.
Mitte-hispaanlastest valgete populatsioon vähenes aastatel 2010-2020 2,6 protsenti. Valgete osakaal langes USA rahvastikust alla 60 protsendi, teatas The Wall Street Journal.
Rahvaloendusel oli 62 miljonit inimest, kes idendifitseerisid end latiinodena. Latiinode osakaal oli rahvastikust 17,7 protsenti. 2010. aastal oli see arv 16,3 protsenti.
Mustanahaliste elanike arv kasvas kuus protsenti. Riigis elab 41 miljonit mustanahalist inimest. Nende osakaal riigi rahvastikust on 12,4 protsenti.
USA rahvaarv kasvas viimase kümnendiga 7,4 protsenti. Rahvaarv kasvas aeglasemalt ainult 1930. aastatel, siis räsis riiki majanduskriis.
Rahvastikuandmed näitavad ka elanikkonna üldist vananemist. Alla 18-aastaseid oli riigis 22,1 protsenti. 2010. aastal oli neid 23,5 protsenti. Langus oli tingitud madalast sündimusest.
Rahvaarv vähenes peamiselt maapiirkondades. Enam kui pooltel maakondadest oli 2020. aastal väiksem populatsioon kui 2010. aastal.
"Rahvaarv kasvas peaaegu täielikult ainult suurlinnades," ütles rahvaloendusameti demograaf Marc Perry.
Rohkem kui miljoni elanikuga suurlinnad kasvatasid rahvaarvu keskmiselt 9,1 protsenti võrra. Äärelinnades kasvas rahvaarv 10,3 protsenti.
USA suurlinnadest kasvas kõige rohkem Phoenix. Seal kasvas rahvaarv 11,2 protsenti. New Yorgis oli rahvastiku juurdekasv 7,7 protsenti. New York on USA suurim linn, seal elab 8,8 miljonit inimest.
Toimetaja: Karl Kivil