Statistika: töötuse määr väheneb

{{1629090420000 | amCalendar}}
Foto: Olev Kenk/ERR

Teises kvartalis hakkas vähenema töötute arv ja see liigub kriisieelse näitaja poole, teatas statistikaamet. Teises kvartalis kahanes tööpuudus eelneva kvartali 7,1 protsendilt 6,9 protsendile.

Teises kvartalis oli tööjõus osalemise määr 70,6 protsenti, tööhõive määr 65,8 protsenti ning töötuse määr 6,9 protsenti.

Statistikaameti analüütiku Katriin Põlluääre sõnul tööturul aasta esimese kvartaliga võrreldes suuri muutusi ei olnud: "Teises kvartalis langes võrreldes aasta algusega veidi nii tööjõus osalemise, tööhõive kui ka töötuse määr."

Hõivatuid oli 15–74-aastaste seas 641 900.

Kokku oli töötuid 47 300, mida on 1500 võrra vähem kui esimese kvartalis ja 1700 võrra vähem kui möödunud aasta teises kvartalis.

Üle poole töötutest olid tööta olnud alla kuue kuu. Vähenes ka nende töötute arv, kes olid töötud olnud vähemalt 12 kuud.

Mehi oli töötute seas rohkem kui naisi. Kõige kõrgem oli töötuse määr Kirde-Eestis, kus see oli 12,6 protsenti, mis ületab Eesti keskmist pea kaks korda.

Osaajaga hõivatute arv vähenes eelmise kvartaliga võrreldes kaheksa protsenti. Esimeses kvartalis oli osaajaga hõivatuid 90 200, nüüd aga 83 200.

Eesti Pank: kevadised piirangud töötust ei suurendanud

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul ei toonud tänavu mai keskpaigani kehtinud koroonaviiruse levikut tõkestavad meetmed endaga kaasa hõive langust, kuid samas jäi varasuvine hõive kasv prognoositule alla.

Teises kvartalis kahanes tööpuudus eelneva kvartali 7,1 protsendilt 6,9 protsendile.

"Tööhõive kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,7 protsenti, kuid toona oli hõive kriisi mõjul juba kahanenud," märkis Soosaar pressiteates.

Töötukassa andmetel on kahanemas ka registreeritud töötute arv. Soosaare sõnul on selle tinginud nii lisanduvate töötute väiksem hulk, mis on viimastel kuudel olnud sarnane kriisieelsete näitajatega, kui ka aktiivsem töötusest lahkumine, peamiselt tänu uue töökoha leidmisele.

"See näitab tööjõunõudluse kasvu, millele viitab ka hõive kasvu ootavate ettevõtete suur osakaal konjunktuuriinstituudi kindlustunde uuringus ning rekordiline töökuulutuste lisandumine töötukassa andmebaasi," sõnas ökonomist.

Kuigi töötuse määr kahaneb ja tööhõive suureneb, pole tööhõive Soosaare sõnul kuigi jõuliselt taastunud. "Ettevõtete osakaal, kes tunnetavad tööjõupuudust tootmise laiendamise takistusena, on kiiresti kasvanud, eriti tööstuses ja teeninduses, mis osutab raskustele uusi töötajaid värvata," nentis ta.

Osaliselt võib seda ökonomisti sõnul põhjustada kriisi ajal töötuks jäänute väiksem motivatsioon uut tööd vastu võtta hüvitiste saamise ajal, iseäranis koosmõjus võimalusega teenida vähesel määral lisatulu. "Lisaks võidakse töökohti teenindussektoris varasemast vähem kindlaks hinnata," märkis ta.

Soosaar tõi välja, et suurem tööjõupuudus toob endaga kaasa palgatõusu surve. "Maksu- ja tolliameti andmetel ongi keskmine deklareeritud palk kasvanud üpris kiiresti, nii aasta varasemaga võrreldes kui ka kuuvõrdluses," lisas ta.

Allikas: Statistikaamet, BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: