Ministeerium annaks iga põhikoolilapse kultuurielamusteks 53 eurot aastas

Foto: Facebook

Kultuuriminister Anneli Ott soovib riigieelarve läbirääkimiste protsessis valitsuselt heakskiitu suurusjärgus seitsmele miljonile eurole, et algatada nn kultuuriranits ehk põhikooliõpilastele mõeldud pearaha kultuurisündmuste väisamiseks.

"Kultuuriranits" ehk õpilaste kultuuriürituste külastamise pearaha ei ole tegelikult uus idee. Juba Indrek Saar võttis selle kultuuriministrina aeg-ajalt üles. Ka Reformierakond on sellest ühel või teisel moel aeg-ajalt rääkinud. Nüüdseks on kultuuriranitsa kontseptsioon viimaks kokku saanud ja ootab rahastamist ning rakendamist. See aga eeldab esmalt valitsuse ning seejärel riigikogu heakskiitu.

Plaan on tagada igale põhikooliõpilasele aastas 53 euro suurune pearaha kultuuriürituste külastamiseks. Eelmisel õppeaastal käis põhikoolis 130 467 last, aastane kõikumine on kuni 500 last. See teeb lisarahavajaduseks umbes seitse miljonit eurot, mida kultuuriminister Anneli Ott valitsuselt nüüd küsima läheb. Soov on kultuuriranitsa rahastus järgmisest õppeaastast ehk 2022. aasta sügisest käivitada.

"Kultuuriranitsa käivitamise idee on olnud meil koalitsiooniläbirääkimiste üheks eesmärgiks. Seda ideed on päris mitu aastat kaalutud ja arendatud ja koostöös nii kohalike omavalitsuste kui ka haridus- ja teadusministeeriumi ning valdkondade esindajatega välja töötatud," rääkis kultuuriminister Anneli Ott Vikerraadio saates "Uudis+".

Kultuuriministeerium esitas idee juba kevadisele riigieelarve strateegia arutelule, kus seda aga pikaajalistesse plaanidesse sisse ei arvatud.

"Nüüd oleme seda aga uuesti esitamas ühe prioriteedina, et saada juurde lisarahastust selleks, et täiendada õppeprogramme koolides," lisas Ott.

Kuna õppekeskkonna kujundamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, siis näeb plaan ette, et sarnaselt ujumise algõppe rahastamisele võiks kultuuriranitsa toetus minna tulumaksu ja tasandusfondi kaudu koolipidajatele ehk kohalike omavalitsustele. Transpordikulu toetus ei hõlmaks, selle katmiseks peab kool leidma raha õppekäikude läbiviimiseks eraldatud rahast.

Pearaha eesmärk on võimaldada klassidele-koolidele kultuurivaldkonna täiendavaid õppekäike.

"Me räägime teatritest, kinodest, muuseumidest ja kontsertidest. Ettepanek on, et iga klass saaks aasta jooksul külastada üks või kaks teatrietendust, käia muuseumis, kontserdil ja siis üks kinoseanss ka aasta jooksul oleks võimalik läbi selle toetuse õppekavale lisaks pakkuda," ütles Ott.

Ta rõhutas toetuse regionaalset aspekti. Kultuuri kättesaadavus on piirkonniti väga erinev. Kultuurilõhe sügavus sõltub nii ühistranspordi kättesaadavusest, perekondade rahakotist kui ka kultuuritaristu olemasolust.

"Kui me võtame Tallinna või võtame Kagu-Eesti, siis see vahe on kuskil 20-25 protsenti. Kui siin Tallinnas on kuskil 80-90 protsendi inimeste jaoks kultuur igapäevaselt kättesaadav, siis Kagu-Eestis on see 50-60 vahel," ütles Ott.

Samas on toetus mõeldud ühetasasena kõigile, mitte ei läheks jagamisele piirkondlikult või vajaduspõhiselt. Ott põhjendas seda asjaoluga, et haridus on Eestis tasuta.

"Meie eesmärk on kultuurilise hariduse kättesaadavust laiendada, mistõttu lähtume võrdsetest alustest," ütles ta.

"Eesmärk on ka, et Harjumaa või Tallinna lapsed jõuaksid ka Võrumaale või Valgamaale, Valga militaarmuuseum või Mõniste muuseum on kindlasti ka väga huvitavad või maanteemuuseum Põlvamaal. Igal pool on huvitavaid muuseume, kuhu minna, kontserte, kohalikke artiste, keda kuulama minna. Ma arvan, et see on ikkagi kahepoolne, kuigi praegune harjumus on pigem see, et Tallinnas on kultuur kättesaadav, siin tarbitakse seda rohkem ja kaugemate kantide jaoks on keerulisem Tallinnasse tulla," ütles Ott.

Ott lisas, et õpilaste puhul tuleb arvestada ka transpordikuluga, mis on märkimisväärne. Lisaks kohalikele omavalitsustele on suur roll ka koolide ja lapsevanemate rahakotil.

"Kui me mõtleme näiteks Kumu külastust, siis me räägime päris märkimisväärsest rahahulgast, mida on vaja. Tihti see selle taha ka jääb, et õpilased ei jõua neid õppekäike teha," ütles Ott. "Soov on, et lapse osavõtt ei sõltuks kodustest oludest, vaid see oleks kõigile võrdsetel alustel kättesaadav."

Ott avaldas lootust, et toetus kultuuriranitsa rahastamiseks on valitsuses olemas. Valitsus esitab oma eelarvekava riigikogule septembri lõpuks.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: