"Samost ja Sildam": erakondade huvides on presidendi äravalimine riigikogus

Foto: Siim Lõvi/ERR

Kuna tänavu tulevad kohalike omavalitsuste valimised presidendivalimisele kohe otsa, on erakondade huvides, et president saaks ära valitud riigikogus. Üksnes EKRE on oma kohalikud valimised rajanud oma presidendikandidaadi Henn Põlluaasa tutvustamise peale, rääkisid Anvar Samost ja Toomas Sildam omanimelises raadiosaates.

Saatejuhid tõdesid, et kui veel mõni nädal tagasi tundus, et presidendivalimised kuidagi ei edene ja arenguid pole, siis sel nädalal hakkasid sündmused väga kiiresti liikuma, kuniks pühapäeval saabus teade, et Alar Karisel on kahe parlamendierakonna - Keskerakonna ja Reformierakonna - toetus olemas. See annab 59 häält vajalikust 68 häälest, nii et toetust oleks vaja ka mõnedelt opositsioonierakondadelt, sel juhul võib õnnestuda presidendi äravalimine 30. augustil riigikogus.

Toomas Sildami sõnul jõuti Alar Karise nimetamisega kahe erakonna presidendikandidaadiks mõneti "algruutu" tagasi, sest Karise nimi kõlas ka juba päris kandidaadiotsingute alguses, kõrvu näiteks Jüri Luige ja veel mõne nimega.

Sildam ütles, et Karise kasuks kallutas Keskerakonna juhatust otsustama tema esinemine Keskerakonna fraktsioonis, kus jäi mulje, et ta tunneb riiki rohkem kui Tarmo Soomere.

"Sümpaatne, et Keskerakond ja Reformierakond suutsid kokku leppida ühises kandidaadis," ütles Sildam.

Sellest kõnelesid ka sünkroonis saadetud pressiteated pühapäeval, kus erakonnad andsid teada oma toetusest Karisele.

"Loomulikult oli see omavahel kooskõlastatud. Kui emb-kumb oleks midagi muud otsustanud, poleks saanud Karisega edasi liikuda," tõdes Samost.

Edasi tuleb jälgida, millise positsiooni võtavad Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Neist viimane on varem väljendanud oma poolehoidu Kersti Kaljulaidi jätkamiseks, ent selleks pole neil riigikogus vajalikku toetust, mistap seatakse riigikogus ilmselt üles vaid üks kandidaat - Alar Karis. EKRE on küll nimetanud oma presidendikandidaadiks Henn Põlluaasa, ent tema ülesseadmiseks riigikogus, milleks on vaja minimaalselt 21 allkirja, jääb EKRE-l kaks puudu.

"Presidendivalimised eelnevad tänavu vahetult kohalike omavalitsuste volikogude valimistele ja see võib olla põhjus, miks erakondadel on soov riigikogus ära lõpetada presidendivalimised," ütles Samost.

Ta lisas, et vaid EKRE on teisel seisukohal, sest nad on ehitanud oma kampaania sellele, et nende ametlik kandidaat on Põlluaas.

Sildam lisas, et EKRE huvides läheks presidendivalimised igal juhul valimiskogusse, sest siis saavad nad Põlluaasale kõnekoosolekute vormis teha oma valmiskampaaniat ja leida kaks puuduvat häält, et ta kandidaadina välja panna.

Samost hindas Karisega kaasnenud protsessi läbipaistvaks ja demokraatlikuks, ehkki möönis, et see võinuks käivituda varem kui loetud päevad enne presidendivalimiste esimest vooru. Samas leidis ta, et Karis on nii tuntud ja lugupeetud ühiskonnaelutegelane, et uusi detaile tema elukäigule ilmselt avalikkuse silmis enam lisanduda ei saaks.

"Iga kord on presidendivalimised käinud mingit rada pidi, olnud peegeldus tolle hetke seisudest ja kokkuleppimise võimalustest, seekord siis nii. Võimalik, et meil ei kujunegi mingit tava välja, et jaanipäeval käivad kõik erakonnad välja mingi kandidaadi," ütles Samost.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: