Rongiga sõitvad inimesed kasutavad sageli lisaks rongile transpordivahendina jalgratast, mis oleks mugav vahepeal rongijaama jätta. Mitmes Tallinna suuremas rongipeatuses, nagu Ülemiste ja Balti jaam, see võimalus aga puudub, kuna rattaparklat ei ole.

Eesti Raudtee taristudirektor Kaido Aettik ütles, et nemad on alati toetanud ideid rajada rongi peatustesse jalgrattaparklaid.

"Meie oleme olnud selle poolt alati. Me otsime lahendusi, kuidas seda võimalik oleks teha ja oleme alati kaasanud ja oodanud ka kohalike omavalitsuste initsiatiivi, sest just nemad tajuvad kogukonna vajadusi kõige rohkem," lausus Aettik.

Tallinna linnavalitsusest öeldi, et kuna maa raudteejaamade juures kuulub Eesti Raudteele, siis Tallinna linn ise sinna parklaid rajada ei saa.

Aettiku sõnul peab rattaparkla rajamiseks omavalitsus huvi üles näitama, kuid Tallinna linn seda nende konkreetse peatuste suhtes pole teinud. Küll aga tõi Aettik välja, et parklad on rajatud näiteks Hiiule ja Nõmmele.

"Maa kuulub tõesti Eesti Raudteele. Siin meie toimetame hoonestusõiguse alusel, ja selleks, et neid parklaid oleks võimalik rajada, tulebki initsiatiiv kohaliku omavalitsuse poolt. Siin taga on kindlasti ka omad protseduurid, mida me sellisel juhul kohaliku omavalitsusega läbi arutame," ütles Aettik.

Rattaparkla on näiteks Keila rongijaamas. Keila linnavalitsuse pressiesindaja Valdur Vacht ütles, et nõudlus oli juba ammu ning jaamaplatsi korrastamisel tehti valmis ka parkla.

"Vajadus oli pikka aega, tuli leida lihtsalt sobiv hetk, ja kui seal jaamaplatsi korrastati, siis selle käigus tekkis võimalus ka parkla tegemiseks," lausus Vacht.

Vachti sõnul kasutatakse parklat kõige rohkem just selleks, et rongile minnes ratas jaama jätta.