Eesti Energia plaanib tuleval aastal jäätmete impordi lõpetada
Eesti Energia põletab Iru elektrijaamas nii kodumaiseid kui ka Soomest sisse toodud jäätmeid. Ettevõtte eesmärk on järgmisest aastast jäätmete import lõpetada ja tegeleda Eestis ladestunud jäätmete probleemi lahendamisega.
Iru elektrijaama jäätmeplokis põletatakse aastas ligi 250 000 tonni segaolmejäätmeid, mille abil toodetakse soojusenergiat Tallinna kütmiseks.
Eesti Energia taastuvenergia üksuse Enefit Green'i juhatuse liikme Veiko Räime hinnangul Iru jaama prügita jäämine jäätmeimpordi lõpetamisel ei ähvarda. Eestis nähakse tõusutrendi ringlussevõtul ning jäätmetekkel.
"Eelmine aasta importjäätmete osakaal oli 14 protsenti ehk ca 40 000 tonni, see aasta on see kaks korda vähenenud. 2022. aastaks me ei näe, et importjäätmed üldse Irusse jõuaksid," ütles Räim. "Kõik on asendunud kodumaiste jäätmetega, põhiliselt Tallinna jäätmetega."
Kolm aastat tagasi võttis Euroopa Ülemkogu vastu otsuse, mille kohaselt peavad liikmesriigid olmejäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtu 2025. aastaks viima 55 protsendini.
Keskkonnaameti jäätmebüroo peaspetsialisti Katrin Kaare hinnangul sõltubki impordi vajalikkus Eestis jäätmete ringlussevõtu edukusest.
"Kui meil Eestis oleks segaolmejäätmete ringlussevõtt ideaaltasemel, siis arvatavasti Iru elektrijaamal jääb jäätmeid puudu. Lähtudes sellest, palju meil jäätmeid riigis tekib, jääks suure tõenäosusega nendel põletusmahtudeks meie siseriiklikke jäätmeid puudu," ütles Kaare.
Eestisse imporditakse jäätmeid põhiliselt naabrusriikidest, et tarnel tekkiv saaste jalajälg võimalikult väike hoida.
Kaare sõnul imporditakse Eestisse jäätmeid, mille käitlusvõimekus jäätmete päritolumaal puudub. Näiteks imporditakse Sillamäel asuvasse tehasesse pliiakusid, mille käitlemisvõimekus naaberriikidest vaid Eestil olemas on.
